Imikhuba lamasiko amaNdebele

Ugwalo lulotshwe nguJ Sibanda, Ludindwe yiCollege Press
Umcebo weNdebele

Ngalesi sihloko sikhangele ngezifuyo ebeziqakathekile ebantwini besiNdebeleni, inkomo. Sesike sakhangela imhlobo yazo njengokuthi inkomo engelampondo yingudula njalonjalo. Sibuye sakhuluma ngesimo sozalo lwazo njengokuthi inkomo esidabule ngenhlonipho yinkomo esilandelwa zinkunzi.

Siqale ngokukhuluma ngokuphendula inzalo yenkomo. Nanzi indlela ezimbili zokuphendula inzalo yenkomo ezalayo.Iphendulwa ngogodo. Ugodo lungangeniswa phakathi kwengqwatshi ibisiphendulelwa ngaphandle. Isenzo lesi kukholwa ukuthi siphendulela ithumbu lenkomo.

Nxa ibikade izele elisikazi ukuphendula lokho kuyayenza yelamise ngeliduna. Abanye ukuphendula kwabo inzalo yenkomo kusemthusweni wabo. (Umthuso-liziko lenkomo) Ukusetshenzwa kwazo kutshiyana ngabantu. Kuvame ukuthi inkomo zisetshenzwe ngoNhlangula ngesikhathi zingena amahlanga.

Kuthiwa zisetshenzwa ngomgigo olijiweyo (owelatshelweyo). Umgigo lowo unqunyiswa esangweni lwesibaya ukuze ziweqe nxa zingena lanxa ziphuma esibayeni. Nxa kumele zizale amasikazi umgigo lowo unqunyiswa ngumntwana oyinkazana kanti nxa kufuneka amaduna umgigo lowo ulaliswa ngumntwana ongumfana.

Kuyamangalisa ukusebenzelana komuthi lobulili bomntwana owufakileyo. Oyinkazana umelele amathole amasikazi, kuthi ongumfana umela amaduna. Isenzo sokunqunyiswa komgigo siqhubeka okwensuku ezintathu. Kuzananzelelwa ubuthathu buqakathekile ekwelatshweni. Kumele ingosi zeseko ezintathu.

Nxa kumele zixabanise amaduna lamasikazi, inkazana ithi ingafaka umgigo wayo okwensuku ezintathu kulandele owomfana okwensuku ezintathu. Ngaphandle kokweqiswa umgigo ziyathunqiselwa ngomthuso esibayeni. Ezixotshwa zinkunzi ngemva kokusetshenziswa lokho, zizala uhlobo lwamathole zisetshenzelwe ukuthi ziluzale.

Umthuso wenkomo — Liziko lenkomo. Ngamanye amazwi, ngumuthi wenkomo owenza zibenzima (ukuba lesithunzi) njalo zizale njengokufuna komnikazi wazo.

Njengezibanga zokukhula. Inkonyane lithole lenkomo elisanda kuzalwa. Ithole ngeselilahle ubunkonyane, selisebangeni lokuthi liyakhethwa kubonina lisale liqunta utshani. Iguqa lithole eselilikhulu, eselimila impondo. Umqegu ngamaguqa amanengi asephusisiwe.

Ijongosi yinkomo enduna eqeda ubuguqa, esebangeni lokuthanjiswa. Ithokazi yinkomokazi engakaze izale. Idabulambiza lijongosi eselithatha ukuba yinkabi. Kwathiwa lidabulambiza ngobukhulu lokunona kwalo. Inxaha yinkomo ephuza ukuthenwa yaze yathenwa isiyinkunzi.

Inkabi yinkomo eyathenwayo. Inkunzi yinkomo enduna egcinwa ingathenwanga ukuze idabule amathole ohlobo lwawo.

Ngezimiso zazo empilweni. Inkomo yokugcwalisa yinkomo ephumela umuntu lowo owende esezele nganxanye. Iphuma kwabo izegcwalisa ukuze bangathi limitha. Inkomo leyo imenza agcwale njengentombi. Isizatho sokugcwaliswa siyikuthi loba sekunini angabalwa njengemitha.

Related Posts

Akulalwa ngeCardinal X25 koBulawayo

  Nkosilathi Sibanda “Angilayo imbali” Le yiyo ingoma ezabe ihlatshelwa ngesikhathi iqembu lomculo elilodumo kulezinsuku elivela eSouth Africa, iCardinal X25, lithokozisa abalandeli balo ngoLwesihlanu, kwenye ihotela koBulawayo. ICardinal X25 itshintshana…

Ikhefu elitsha iMunhumutapa Day

  Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE usebike ukuba umhlaka 15 Mpandula usezakuba likhefu elisemthethweni elizweni njalo lizabizwa ngokuthi yiMunhumutapa Day, kuqalisa lonyaka. Ilanga leli lihambelana lokuzalwa kukaMongameli Emmerson Mnangagwa, njalo uHulumende uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *