Ethel Ncube
ABALIMI sebexwayiswe ngezitshengiselo zemikhuhlane eyehlukeneyo enkukhwini ngoba kuyiyo indlela yokuvikela ukuthi izilugu zabo zithanyelwe yimikhuhlane.
UDokotela Phillipa Chengeta uveze ukuba kulemikhuhlane eminengi ehlasela inkukhu kungakho abafuyi kumele babezazi izitshengiselo zemikhuhlane leyo ukuze bakwazi ukuthenga imithi eqondileyo.
“Kulomkhuhlane ohlasela inyawo zenkukhu, ubona inkukhu isiba loqweqwe phezu kwamazwane oluqinileyo.
Ukuvikela lumkhuhlane kunzima kodwa esikhathini esinengi nxa usenelisa uyakhupha uqweqwe lolu emazwaneni.
“Umfuyi wenkukhu ulakho futhi ukugcoba inkukhu ipharafini emazwaneni lapho okuyabe kuloqweqwe khona nsuku zonke luze luphele,” kuchaza uDkt Chengeta.
Uqhubekele phambili esithi omunye umkhuhlane oluhlupho enkukhwini yi-coccidiosis.
“Omunye umkhuhlane ojayele ukuhlasela inkukhu yi- coccidiosis. Inkukhu ezihlaselwe ngumkhuhlane lo zikhipha ingcekeza yangaphandle elegazi. Umkhuhlane lo ubulala kakhulu amatsiyane futhi ubangela ukuthi inkukhu zingakhuli kuhle.
“I-coccidiosis ibangelwa yikuba amatsiyane ayabe ehlala phezu kwengcekeza emanzi kungakho kumele ubone ukuba uyakhupha ingcekeza yonke futhi uwahlalise lapho okome khona zikhathi zonke. Nxa umkhuhlane lo ungahlasela inkukhu ezinkulu kumele uzitshintshele ukudla uziphe ukudla kwamatsiyane asesemancane okuhlanganiswe le-anticoccidial drugs ukuze zenelise ukuba lamasotsha okuvikela umzimba,” kuchasisa uDkt Chengeta.
Uqhubekele phambili esithi nxa isimo singaba sibi umlimi kumele abonane lodokotela wenyamazana ukuze elaphe inkukhu
UDkt Chengeta ubuye wachaza njalo ngomkhuhlane we-prolapsis or prolapsed vent, yisimo lapho ingxenye yendlela yokubekela yesikhukhukazi kumbe inkukhu zamaqanda ephumela egcekeni. Lokhu kungabangelwa ngamagcikwane atholakala ngesikhathi isikhukhukazi sibekela. Umkhuhlane lo kubikwa uvame kuzikhukhukazi ezisanda kuqala ukubekela.
“Ukuvikela umkhuhlane lo, umfuyi kumele ahlanze ingxenye leyo esegcekeni ngamanzi akhudumalayo abe esegcoba amafutha avikela ukubola.
“Umlimi angenza lokhu kumele azame ukubisela ingxenye leyo phakathi abe sesehlukanisa inkukhu leyo kwezinye.
“Angenza njalo isikhukhukazi leso kumele sinikwe ukudla okuluhlaza kuphela ukuze ime ukubekela amanye amaqanda. Ingxenye leyo idinga ukuhlanzwa nsuku zonke igcotshwa amafutha.
“Lokhu akuthathi isikhathi eside, isikhukhukazi leso siyabe sesisilile sesisenelisa ukuyahlala lezinye esilugwini.”
Uphethe ngokuxwayisa abalimi ngomkhuhlane wesifuba lomvimbano enkukhwini.
“Izibonakaliso zomkhuhlane lo yikuthimula kunye lokukhwehlela kwenkukhu.
“Umkhuhlane lo uyathelelwana kungakho umlimi kumele abone ukuba uyazivikela ukuze zingathelelani,” kuphetha uDkt Chengeta.




