Ethel Ncube
ABALIMI bakhuthazwa ukuba bakhangele izinto ezithile nxa bezalima amagwili.
UNkosazana Shylet Dube oyi specialist kweze-horticulture ubike ukuba uNtulikazi yinyanga yokuba abalimi baqale ukuhlanyela amagwili kodwa kumele bazi ukuthi lapho abalima khona kuyavuma yini.
Ekhuluma lentatheli, uNkszn Dube ubike ukuba abalimi bengakaqalisi ukuhlanyela kumele bakhangele izinto ezilandelayo.
“Umlimi engakahlanyeli amagwili akhe kumele athathe umhlabathi wakhe awuhambise uyehlolwa e-laboratory.
Ukwenza lokhu kuqakathekile ngoba kwenza ukwazi ukuthi umhlabathi wakho uyavuma yini ukuthi ulime amagwili.
Okunye okumele ukukhangele yikuthi lapho olima khona izibungu lemikhuhlane kungahlaseli amagwili akho njalo nxa usazi ukuthi izibungu lezo zikhona kumele uhle udinge indlela yokulwisana lakho,” kutsho uNkszn Dube.
“Nxa uzalima amagwili kumele njalo wazi lapho ozathenga khona inhlanyelo yakho ngoba eyezitaladeni ilakho ukwehlisa isivuno oyabe usikhangelele ikanti imali uyabe usebenzise ephezulu ucine ungasatholanga inzuzo.
Sikhuthaza abalimi ukuthi bathenge inhlanyelo yamagwili endaweni ezazakalayo ukuze ungabhekana lohlupho uqonde khona bayekuncedisa. Inhlanyelo yamagwili itholakala ku-Seed Potato Coop, Kutsaga National Tested Seed and Prime Seed,” kutsho uNkszn Dube.
Uqhubekele phambili eveza ukuba abalimi okunye okumele bakwazi yikuthi balima indawo enganani.
“Umlimi kumele akwazi ukuba indawo afuna ukuyilima inganani kumbe ngamahekitha amangaki ukuze azi ukuthi athenge inhlanyelo enganani.
“Kuhekitha eyodwa kufunakala 80×30kg pockets ezenhlanyelo. Ungakahlanyeli kumele ubone ukuba uyathenga lemvundiso i-basal fertilizer 1 300-1 500kg kuhekitha eyodwa. Lapho ozalima khona kumele ubone ukuba nxa ukhangelele ukulima khathesi ngenyanga kaNtulikazi kumele ubone ukuba usugebhile umhlabathi wakho walungisa imbheda yakho ngendlela eqondileyo usulinde ukuba uhlanyele,” kuphetha uNkszn Dube.




