AMAPHOLISA abophe amadoda ayisitshiyagalombili ngemva kokutholakala eqhuba umsebenzi wokwemba igolide ngokungekho emthethweni eMarlborough, eHarare, lapho okubikwa emba khona umgodi ojule okwamamitha alitshumi.
Iziphathamandla zithi umsebenzi lo uqale ngomnyaka ka-2022 njalo abasolwa bakhipha amathani amanengi etshe elilegolide. Lokhu sekutshiye izakhamizi zikhathazekile ngokuvikeleka kwazo, njengoba ukwenjiwa lokuqhumisa amatshe ngaphansi komhlabathi bekungafaka abantu kanye lezindlu engozini.
Ekhuluma ngesikhathi evula ngokusemthethweni umhlangano wensuku ezintathu weMinistry of Mines and Mining Development eKadoma, uMphathintambo weZemigodi, uDokotela Polite Kambamura, uthe uHulumende kaniki imvumo yokwemba ezindaweni ezihlala abantu.
“Njengogatsha olubona ngezokwemba, kasiniki amalayisensi okuqhuba umsebenzi wokwemba ezindaweni ezihlala abantu emadolobheni.
“Sesibone ukuthi kulabanye abemba nsitha emizini yabo, bebhoboza njalo beqhumisa amatshe, okubangela ukonakala kwemvelo. Lokhu akuvunyelwa,” kutsho uDkt Kambamura.
Unxuse zonke inhlangothi zikaHulumende ukuthi zisebenzelane logatsha lwezokwemba ukuze kubanjwe bonke abenza umsebenzi wokwemba okungekho emthethweni, esithi umkhuba lo usubangele ukufa kwabantu, ukonakala kwemvelo kanye lokubhidlika kwempahla.
Ubuye wakhuluma ngesehlakalo esisanda kwenzakala ePenhalonga, eManicaland, lapho omakorokoza abayisitshiyagalombili abafela emgodini owabhidlikayo.
Kuthiwa babengena emgodini lo besebenzisa umgodi owawufihlwe ngaphansi kwesitolo.
UDkt Kambamura uthe ilizwe lithole imali engaba yizigidi eziyizinkulungwane ezingu-US$5,73 bhiliyoni ngokuthengiswa kwamatshe aligugu kwamanye amazwe phakathi kwengxenye yakuqala yomnyaka ka-2026.
Kulimali i-US$2,532 bhiliyoni yadluliselwa ngeMinerals Marketing Corporation of Zimbabwe, kuthi imali engaba yi-US$3,20 bhiliyoni yavela ekuthengisweni kwegolide.
Amapholisa athi uphenyo ngaloludaba luyaqhubeka njalo abasolwa kukhangelelwe ukuthi bavele phambi komthethwandaba bebhekane lamacala okwemba ngokungekho emthethweni.




