Ethel Ncube
INGCITSHI kwezokulima sezixwayise abalimi abafisa ukulima imiqwente ngendlela abangayilandela ekulimeni isilimo lesi ukuze babe lesivuno esilohlonzi.
UNkosazana Treggy Mpofu ongu-Agricultural Extension Officer edolobheni lakoBulawayo ukhuthaze abalimi abafuna ukulima imiqwente ngendlela ezingabenza bathole isivuno esilohlonzi.
Uthe imiqwente elinywa kusukela ngoNcwabakazi kusiya ngoMpandula kungelamanzi amanengi akumelanga ilinywe endaweni elomquba otshisayo ofana lowenkukhu kunye lowenkomo.
“Imiqwente elinywa kusukela ngoNcwabakazi kusiya kuMpandula lapho kungelazulu elinengi ngoba evele engafuni amanzi amanengi.
“Imiqwente yenza kuhle emhlabathini ongena kuhle amanzi, kawufuni mquba wenkukhu kumbe owenkomo ngoba lokhu kubangela ukuthi imiqwente icine isiba lamaxhakela kumbe eminye imiqwente,” kutsho uNkszn Mpofu.
Uqhubekele phambili esithi ekuhlanyeleni kumele itshiyelwe izikhala kukanti ingamila kumele ithelelwe isilinganiso samanzi angaba phakathi kwe-35mm kusiya 55mm ngemva kwamalanga angu-7 kusiya ku-14.
“Abalimi kumele bavuke nsukuzonke behlola izilimo zabo ukuthi kazihlaselwa yizibungu. Nxa sezihlaselwe yimikhuhlane zikhanya ngokumhlophe okumila emahlamvini kuthi izibungu zibonakala ngokuswaba kwamahlamvu lokutshintsha kombala wamahlamvu abelithanga.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi batshintshanise izilimo abazilima emasimini abo ngoba kuyancedisa ukuphungula izibungu lemikhuhlane,” kuphetha uNkszn Mpofu.




