Indlela zokupha ukudla amathole lamathokazi

Ethel Ncube

INGCITSHI kwezokufuya sezixwayise abalimi abagcina inkomo zochago ngendlela okumele bazilandele nxa besipha amathole lamathokazi ukudla.

UMnumzana Cosmas Muzunde onguDairy Officer esabelweni seMatabeleland North ukhuthaze abalimi ngendlela abangazilandela nxa besipha amathole lamathokazi ukudla.

Uthe kulendlela ezinengi abalimi abangazisebenzisa nxa besipha ukudla amathole.

“Kulendlela ezinengi abalimi abangazisebenzisa ukupha amathokazi abo ukudla ezigoqela ukupha ukudla okulomkhawulo (restricted feeding). Ku-restricted feeding abalimi kumele bekele amathole amunye okwemizuzu emibili bengakasengi uchago ukwenzela ukuthi inkomo yehlise kakhulu baphinde bekele amunye okwemizuzu engu-20 sebesengile uchago,” kutsho uMnu Muzunde.

Uqhubekele phambili esithi ngemva kwamalanga angu-12 amathole kumele aphiwe ama-concentrates.

“Amathole akumelanga aphiwe uchago kuphela, sikhuthaza abalimi ukuthi bawanike lama-concentrate ukuze izisu zawo zinanabuke.

“Sikhuthaza njalo abalimi ukuthi banike amathole ama-concentrate ayi-1kg ngelanga. Ngemva kwamaviki amabili sikhuthaza abalimi ukuthi basike utshani banike amathole abo. Sibaxwayisa ukuthi bawanike lamanzi ahlanzekileyo,” kutsho uMnu Muzunde.

Uthe enye indlela yokupha amathole abo ukudla yi-bucket feeding.

“I-bucket feeding yindlela yokupha amathole ukudla eqondileyo nxa umlimi elenkomo ezinengi. Sikhuthaza abalimi ukuthi banike amathole kabili ngelanga besebenzisa ibhakede ngoba bengawapha uchago olunengi ayaba lesihudo.

“Okunye njalo amathole kumele aphiwe uchago oluyi 1,5 litres kusiya ku-2 litres kanye ngelanga.

“Sikhuthaza abalimi ukuthi benganiki amathole uchago oluqandayo ngoba engabanjwa ngumkhuhlane wesihudo njalo basebenzise lamabhakede ahlanzekileyo,” kutsho uMnu Muzunde.

Uphethe ngokuthi enye indlela abalimi abangayisebenzisa ukupha ukudla amathole yi-nipple feeding.

“Abalimi bengasebenzisa i-nipple feeding njalo ku-nipple feeding abalimi kumele befake ingono ze-plastic ebhakedeni elihlanzekileyo njalo sebefundisa amathole ukuthi emunye,” kuphetha uMnu Muzunde.

 

Related Posts

Akulalwa ngeCardinal X25 koBulawayo

  Nkosilathi Sibanda “Angilayo imbali” Le yiyo ingoma ezabe ihlatshelwa ngesikhathi iqembu lomculo elilodumo kulezinsuku elivela eSouth Africa, iCardinal X25, lithokozisa abalandeli balo ngoLwesihlanu, kwenye ihotela koBulawayo. ICardinal X25 itshintshana…

Ikhefu elitsha iMunhumutapa Day

  Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE usebike ukuba umhlaka 15 Mpandula usezakuba likhefu elisemthethweni elizweni njalo lizabizwa ngokuthi yiMunhumutapa Day, kuqalisa lonyaka. Ilanga leli lihambelana lokuzalwa kukaMongameli Emmerson Mnangagwa, njalo uHulumende uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *