INJOBO ITHUNGELWA EBANDLA: Ikhothama yokuthini, kukoMgugiselwa

Pathisa Nyathi – ISIKHATHI lesi somnyaka yisikhathi somqando. Abanengi sesivumbulule amajazi esasiwathukuzile, ikakhulu labo asebalotsholelwayo. Abanye njalo ngabangena ezitolo loba baye koKhothama labo bakhothame badinge esikugugiselwe ngabaphetsheya. Kulezi insuku uthola inqwabanqwaba zempahla sekulabantu abamemezelayo abasiyenga ngendaba besitshela ukuthi impahla zitshiphile.

Kanti kuvele kungayekela ukutshipha kuthini kuyizinto ezindala, omgugiselwa? Bagqoka besagqoka omesisi bathi sebebona ukuthi sebediniwe ngempahla zakhona bafuqela kithi thina ngapha. Sizwa kuthiwa impahla lezo ziyahanjelwa yilabo abazilanda eMozambique lapho ezehliswa khona emikhunjni emkhulukazi. Kuza kuzimpahla ezigcwele emigodleni emikhulukazi. Umgodla nxa sisizwa ungaba ngamakhulu amadola angayindawo.

Sekuzakuthi labo abalande lezompahla bafike bazithululele phansi zibeyinqumbi. Akukho lokhuyana ukuthi impahla ziyalengiswa umuntu akhethe akukhethayo emi. Lokho angithi kwenziwa empahleni ezizwayo, ezidulayo.

Pho lokhu olahliwe bemidojwa ngabathengiselwa thina abantu abangasibantu balutho, abantu bokugugiselwa.

Sikhetha sikhotheme, yikho nje bethi bona kukoKhothama. Ukhothama usakhothama leqolo lize litshise. Pho abalamuhla abangasazi lokuphozisa umuntu uze acine ephunyukwa ngumoya ongelambeko. Batayi!

Ngenye indlela singathi kuyasisiza ngoba lemisebenzi seyaphenduka izibunu zenyoka lamehlo entwala. Othole idola uyakhothama aphakame esephethe izicathulo. Uzagqoka umuntu wenkosi njengoba lenyawo zakhe sezingezidedesayo ezingasanyatheli inhlabathi. Leminkenke leyana eyayisenelisa ukufihla inkume yonke ungasayiboni. Pho zizakuthini inyawo madedesa? Ezingakwenza yikuvuma ukuthukuzwa phakathi kwezicathulo mgugiselwa. Ubuyanga Batayi!

Amazwe aphetsheya la singeke siwancinte ekwenzeni izinto ezilentengo ephansi. Lanxa lezompahla kungaba zimpahla ezintsha singeke sibanqobe. Lokhu kutsho ukuthi awethu amafekithali angeke esaphumelela. Yikho nje esavalwa ikakhulu la enza khona lokhu okuthengiswa koKhothama. KoBulawayo okwakungamafekithali sekuyizindlu loba sithi izindawo zokukhonzela. Akuseyikho koNtuthuziyathunqa. SekukoNtuthuzakezathunqa.

Lapha sekudinga ukuthi uHulumende angenele avikele amafekithali ukuze abantu bazuze imisebenzi benelise ukuthenga izinto ezenziwa kwelakithi. Kodwa okwakhathesi zingena zigijima impahla zemzini, belo zisibulalela amafekithali, phezulu kokuthi sizakufa ngamaqolo angasazi lomgugudu loba intolwane lomganu. Angithi sesalahla imihlanga lensezi leya eyayisetshenziswa ngomama labogogo besithela ukuze ingubhane isixwaye.

Lamhla sekuyibhu-bhu-bhu ivalufu kazisawenzi umsebenzi wokudikisela. Kunzima Batayi!

Ayisikuthi izinto ezingena ezweni lakithi zimpahla zokuvunula kuphela. Kunengi okuvela emazweni okungenayo, lokhu kuyizinto ezifanele ukuthi ngabe zenziwa kwelakithi ukuze sithole imisebenzi. Nxa ingasatholakali angithi sicina siphuma ezweni sisiyayidinga ezizweni bacine besinyonkoloza besibona njengabantu ababaphuca imisebenzi yabo. Bacina sebesigwaza loba basethese amathaya abhebhayo umuntu afe esizwa ubuhlungu obungaphezulu kobuhlungu. Umvuzo wokubhaca ezizweni Batayi!

Singakhangela ezitolo kugcwele impahla zemzini. Amafutha ngawemzini. Isepa ngezemzini. Amafutha okugcoba ngawemzini. Hawu, ukubalisa yikuthanda. Pho angithi lathi sesaba ngothathekile othand’okwemzini. Kanje bavele besithi okwemzini kumnandi. Pho lapha kuyasibulala ngoba sesibulala imisebenzi efanele ukuthi ngabe siyithola emafekithali akithi. Okuvela emzini kulimaza ukukhula kwamafekithali. Lalapha kudinga uHulumende angenele ukuze amafekithali akithi avikelwe labantu bafundiswe ukuqakatheka kokuxwayana lezinto zemzini. Abanye kasilazi iqiniso. Siyabe sidinga ukukhanyiselwa lokuholwa ukuze sivuleke amehlo.

Lamhla ufica lowo lalowo ethiyile esitaladeni ethengisa okuthize. Umtshwankela, umsosobiyane, umniyi, amacimbi, idobi, inyosi, umkhomo, imibhida, lokunye. Pho ozathengela omunye ngubani njengoba abanengi kabasebenzi? Ungathi kulukhunyana nje. Sesizamane sithule, sikhothame kufohle okufohlayo kuthi nki indawana yonke. Sithini pho Batayi?

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×