Pathisa Nyathi
KWASE kusempondozankomo amabula kaNdabazekhaya esekhanya ngazo izimpondo. Lapha esibayeni esikhulukazi inkomo zazidlana uboya. Babekuthanda ukuza koyisemkhulu abantwana ukuze bazeyidla ingimba baze bajikijelane ngayo. Ulokhu esalibambile elabadala umfokaGagisa elithi “zanda ngomkhonto”. Wayelokhu egxobe phezulu kwamasondo kayisemkhulu owayeyiNsukamini eyayilawulwa ngokaTshabalala uManondwane.
Abazukulu bakaNdabazekhaya sebasuka emzini kayisemkhulu sebehlala emadolobheni. Impilo yekhaya babengasayazi. Kodwa inyama babelokhu besayikhumbula. Babewazi amalulu, bekwazi lokuthi kadliwa ngabantwana. Babeyazi impundu, belwazi lobhedu okuzinyama ezitholakala esibindini. Uvimba babemazi bemqonda. Loyisemkhulu wayezibula aziqhenye ngabo ngoba besazi isiNtu, bekwazi lokuthi izitho zenkomo zehlukaniswa njani lokuthi ngobani abadla izitho ezithize, ngobani abazila ezithize. Sasisaziwa futhi sisaziswa isiNtu lapha ekhaya.
Uyise uNkaniyabo wayekakhulume aze aphumisele ethi, “Awu suka bo, lafa elihle. O, yeka izolo kusadliwa ngoludala.” Izibulo likaNkaniyabo yilo elimi eduzane lombelo wesibaya samabula. Kwasekukhona osekumncwebile waze wakhumbula phambili ethi mhlawumbe abadala sebemfulathele. Amantombazana akwakhe ayengazali nje elomuntu phansi. Kodwa ayezalela egumeni wonke. Wawabona amanye amadoda encinda iminwe ekhomba ngophakathi nxa eselotshelelwe amadodakazi awo.
Wayekunanzelela futhi ukuthi nxa omunye wala amadodakazi engasuka ende inani lezinkomo zamalobolo lalizakuba phansi. Phela imitha lilotsholwa ngezilutshwana. Izolo izwe lisakhile lalivele lingayizali indlalifa nxa lendele enduneni. Lemithimbeni amamitha ayephelwa amatshakada esixaxeni esigxagxazayo ukuze abanawabo babone ihlazo elethekela ozalele egumeni. Labazali kwakusiba lihlazo kubo baswele lapho abangakhangela khona baze bafise lokuthi ngabe umhlaba uyaqhezuka ubaginye behlukane laleli ihlazo abaletheswe yindodakazi yabo.
Kwesinye isikhathi lalisithi nxa selisiyakwenda imitha abazali balo baligcwalise ngenkomo. Nxa lokhu kwamukelekile kwakusitsho ukuthi lendlalifa selingayizala. Kodwa umthimba walo wawungagcwalanga njengalo imitha elingasagcwalanga. Lalimane lenzelwe umthimba othiwa yisigubhu ngoba lingayikumekeza esibayeni sakwabozala lomyeni walo. Lokhu amaNdebele ayekholwa ukuthi kuzafundisa abangemva kwemitha ukuthi akwenziwa, umuntu uyazigcina aze athole ijaha elimthathayo azakuyamekeza esibayeni sakwalo ligwaze umhlaba.
Lanxa nje lapha eceleni kombelo wesibaya uFanalaye izibulo likaNkaniyabo selibona buvilibana ithinta likayisemkhulu uNdabazekhaya liyakhanya. Uze akhumbule ngaleliya ilanga mzukwana ebekwa uGagisa uMpande yamadoda. Yayilele ngophondo inkalakatha yenkunzi kukhanya ukuthi odluleyo ngumninimuzi. Ingovu yadlelwa ngaphandle komuzi njengomkhuba wesiNtu kusenqatshelwa ukungena kwengwendela phakathi kosapho lomnumzana osekhotheme. Phela izolo izimpi zaziphakwa ijozi lidlalele esifubeni sendoda. Pho abanye abantu babekwazi ukuzithiya imizimba yabo ukuze lowo olokothe wambulala adliwe luzimu, yona ingwendela phela.
Wakhumbula laleya inyanga eyachela umuzi yaze yakhanyisa lapho okwakulele khona isidumbu. Kulokho wayebizwa asabele uSicocobiyana. Wayedume ngakhona ngoba loyisemkhulu nguye owayebhadalaza inkosi izwe lisakhile. Izinto zonke zobuzwe lamagugu kaMthwakazi kwakusiya kufiphala kusolobela. Imikhuba yezinye izizwe yaseyazalela emsamo. Kanti angathi khona ukuzakhalaza ebadaleni kwasekuphela abantu sebengabathi bona ofileyo ufile kungakhulunywa njani laye. UFanalaye wayengomunye wengcosana yabantu ababelokhu beyeme babambelela esiNtwini esasitshiyelwa ngabantwana bomncwado. Kuye amagugu ezolo ayelokhu engamagugu lalamuhla kunye lakusasa.
Waguqa phansi wephula izonga anduba avule imfuko eyayilecuba aqala ukulithela phansi emakhanda kayisemkhulu waqala ngokunqolonga lokumhatsha ngezakwabo anduba alandelisele ngokucela inhlanhla lonyanya owokuthi abantwabakhe labo bende zize lapha ekhaya kuthi yena lomkakhe bazamukele ezamabheka, balwamukele uswazi lwazo aze anikeze umkakhe eyohlanga. Wamkhumbuza uyisemkhulu ukuthi kazanga ukuzatshaya amangqetshane ngaphansi kwemithunzi yamatshabela lemikamba. Wabuyiselwa ukuzagcina usapho.
Nanku lengoma yezinyanya iyakutsho lokhu.
Waphakama uFanalaye sengathi wethulwe ijogwe ebelimsinda wabhodla sengathi yisangoma waqonda emoteni yakhe ayeyitshiye bude buduze lomuzi kayisemkhulu. Wayavalelisa ugogo wakhe uMaLusinga owayelokhu esawadla amabele. Yaduma imota yakhafula isigaqa sentuthu yakhwehlela amabombo iwabhekise edolobheni leGwanda lapho uFanalaye ayehlala khona lemuli yakhe.




