— Inkundla kazulu — Phos’ elakho Baxatshaniswa yikufa . . . !

UKUFA kuyingxenye yempilo okwadalwa nguMvelingqangi, uyasipha umphefumulo aphinde awuthathe akulamuntu ophilayo ongenqaba lawo umphefumulo nxa uNkulunkulu esethe wamemuka wona.

Kuvamile ebantwini abansundu ukuthi ukufa singakuzwisisi njalo sifune ukuthi izihlobo labangani bethu baphile okunaphakade. Kwakuthi nxa sesehlelwe liyezi elimnyama eliyikufa akuswelakali inkulumo ezithi ubulewe nguzibani banyana noma nje uzibonela ukuthi umuntu uthethwe ngumkhuhlane othize.

Omunye umuntu kuyabe kusegcekeni ukuba udliwa ngumkhahlane othile kodwa abantu bakutshaye indiva uzwe nje sokukhonjwana ngeminwe kuthiwa ubulewe nguzibani.

Kwezinye imuli kuze kufungelwane ijoyi lamakhala abomvu, kujikwe lemikhonto sekuthiwa ubulewe nguzibani. Kuvamile ukuthi nxa sekulomuntu osempunga kuthiwe nguye umbulali angabe ngugogo, ukhulu, ubabakazi kumbe umalume.

Ngize nginakane omunye umngane wami ongakhulumisani loyise omncane ngoba ekholwa ukuthi nguye owabulala uyise noma nje kukhanya ukuthi uyise wadliwa ngumkhuhlane lo obizwa ngolimi lwabondlebe zikhanyilanga i-high blood pressure. Ngathi lapho ngizama ukumbonisa ngalo umkhuhlane ukuthi yiwo othethe umphefumulo kayise njengokutsho kwabodokotela, wala wemba phansi wathi ngamanga aluhlaza tshoko. Wayethukuthela lawe uhle uyifunde ivaliwe ukuthi usuhlokoze indlondlo isemlindini wayo.

Inzondano yakhona yayichaphakele lebantwaneni abangabafowabo abazalwa nguyise omncane. Impi yakhona yayinzima okumangalisayo ngoba kwakuthi kungaze kufiwe wayengalugxobi khonangale kwakungaba ngcono azidalele uhambo oluzamusa khatshana okwensuku ezithile okuzakwenza ukuthi athole umngcwabo usuphelile njalo lezilo selidlule.

Uyise omncane wayezama ukuthi azisondeze kuye kodwa yena lobo buhlobo wayengabutshayi indiva ethi ngeke avezele umuntu izinyo owenze wakhula kabuhlungu eyintandane efunda nzima eswela lokhu lalokhuya. Wayethi odokotela bathengwa nguyise omncane ngoba elezimali zakhe.

Lalapho esetshada uyise omncane lemuli yakhe kazange abanxuse ngoba wavela wakholelwa ukuthi yizigebenga ezibulele uyise phela isintu sithi zonela mvu nye. Lalapho umfundisi esezama ukuthi bakhumisane umlotha wemba phansi ethi noma ibhayibhili lisiyala ngokuxola, wayethi kungcono ahambe ayekutsha esihogweni kulokuthi amxolele uyise mncane.

Minengi imideni oyaziyo ephila impilo ebuhlungu yokufungelana njalo kucatshangelwana ubuthakathi abanye bakholwe kubaphurofethi bamanga abazifunela imali batshiye bexabanise izimuli, zidungeke okwamanzi exhaphozini akade enathwa zindlovu.

Ubuthakathi bungabakhona ezimulini kodwa imikhuhlane isiminengi njalo eminengi ayiselapheki ngoba imithi yakhona itholakala emazweni akhatshana njalo iyadula umuntu makhaza ngeke ayifinyelela.

Kudinga ukuthi njengezimuli sihlakaniphe sidingisise singakaze sikhombane ngeminwe sidiliza ubuhlobo.

Kwezinye izikhathi izalukazi lamakhehla eNkosi, kuthiwa ngababulali kanti cha yikukhula.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *