BAVUKE umbhejazane abazali beCelubuhle Primary, eFolweni, eSouth Africa kulandela ukuzwa amazwi okuthiwa akhitshwe ngutitsha omkhulu walesi sikolo kumzali kamgilwa okuvela ukuthi “udlwengulwe ngutitsha phakathi ekilasini”.
Ngokuthola kwentatheli, isehlakalo sokudlwengulwa komfundi oleminyaka engu-11, ofunda uGiredi 5, kulesi sikolo, senzakale ngenyanga edluleyo.
Unina kamamangala, ongeke avezwe ngenhloso yokuvikela isithunzi sikamamangala, uthe uthole ngesigameko ngoNkwenkwezi 25, 2025, kulandela ukubizwa kwakhe ngohlola izintombi endaweni.
“Indodakazi yayikade iyohlolwa ngayizolo. Ugogo obahlolayo wangibizela kwakhe ngakusasa, lapho wangitshela khona ukuthi indodakazi ayisaphelelanga,” kutsho umzali.
Uthe umamangala wehlulekile ukugonyuluka ngesehlakalo kuye (umzali) lakulabo abahlolayo.
“Ubevele akhale uma ebuzwa ukuthi woniwe ngubani. Kuphele eside isikhathi encengwa ukuthi akhulume, waze wacina etshela udadewabo ekhaya,” kutsho umzali.
Uthe utshele udadewabo ukuthi isehlakalo senzekale ngosuku yena lomunye umfundi ababecelwe ngalo ngumsolwa ukuthi abasale bahlanze ikilasi.
“Kuthiwa wabe eseyalela le enye ingane ukuthi ishanele uphawini wayo kuqala bese iyahamba. Kuthiwa eyami yasala yashanela yodwa, yathi isiqedile, utitsha wangena wavala umnyango,” kutsho umzali.
Uthe wabe eseyiyalela ukuthi igibele phezu kwetafula, wayikhumula wayidlwengula.
Kuvela ukuthi wayidonsa ngendlebe ukuthi uma ike yatsho uzoyibulala, ayigqibele.
Uveze ukuthi esetholile ukuthi inukubeziwe, waya esibhedlela, odokotela bakuqinisekisa lokho, wase eyovula icala esiteshini samaphoyisa eFolweni.
Uthe bathe uma sebesiya esikolo ngoLwesibili ngalolu daba lomseshi, utitsha omkhulu, owayekhombisa ukwethuka, wabakhulumela “insumansumane”.
“Wasibuza ukuthi ayikho yini enye indlela okungenziwa ngayo, wathi usecabangela isithunzi sakhe lesesikolo,” kutsho umzali.
Uthe wakhala ngokuthi loludaba sekuzofanele alubike kubaphathi bakhe, lokho umphenyi okuthiwa wayengelasikhathi, wamtshela emakhaleni utitsha omkhulu ukuthi uzahamba laye umsolwa ngaso leso sikhathi.
“Yile inkulumo, engabona sengathi ivikela utitsha eyenza ngaphuma esikolo, udaba ngalubeka ezithebeni zomphakathi, wavele wavuka umbhejazana,” kulandisa umzali.
Isolezwe lithole ngomunye umthombo walo ukuthi utitsha wamiswa esikolo emhlanganweni owawuvalelekile, wathi lokho lolulwazi belungakalethwa ngendlela efaneleyo kubazali njengoba aboMnyango wezeMfundo bengazange balubhade emhlanganweni wabazali obungoLwesithathu.
“Abezanga futhi ababekanga sizatho. Kwakhona lokhu kubadinile abazali, babona sengathi umnyango awuluthatheli phezulu loludaba njengoba wenzile eSibusisiwe (eMbumbulu), isikolo sehlelwe okufanayo,” kutsho umthombo.
Uveze ukuthi sekuqhubuke izinsolo zokuthi utitsha lo ubengaqali ukudlwengula umfundi njengoba sekukhona abafundi asebefunda uGrade 12 kwesinye isikolo esiseduze, abathe babonga ukuthi okukamgilwa wamanje kube lenhlanhla yokuvela.
“Okutsho ukuthi kade aqala edlwengula izingane uma ezinye zazo sezifunda uGrade 12 esikolo samabanga aphezulu,” kutsho umthombo.
NgoLwesihlanu, kuthiwa kwakukhona inkeshezana (10%) yezingane esikolo.
Khonamanjalo: Wesulile ekufundiseni utitsha wasesikolo iSibusisiwe Comprehensive, eMbumbulu, kulandela isehlakalo sokusolwa ngokudlwengula umfundi (16).
Ngokutsho komthombo isehlakalo senzakala lapho okupaka khona izimota zababalisi.
“Kuthe uma sekuvela ngesehlakalo, isikolo sameluleka ngokuthi akavele esule ekufundiseni, lebala wesula ngoLwesine,” kutsho umthombo, oveze ukuthi uze wabotshwa kwakhe eShowe umsolwa, njengoba ebese ekhale wemuka esikoleni lalapho abeqatshe khona.




