Ethel Ncube
ABAFUYI benkukhu sebekhuthazwe ukuthi babone ukuba zonke indingeko ezifunakalayo ekufuyeni inkukhu balazo ukuze inkukhu zabo zibe lesisindo esikhangelelweyo.
UDokotela weVeterinary Services uveze ukuthi abafuye inkukhu kumele babone ukuthi balamanzi, ukudla, izibane, imithi okwaneleyo ngaphambi kokuba baqale ukufuya inkukhu zenyama.
Ekhuluma labalimi kumhlangano owenziwe emavikini asanda kwedlula, uDokotela Philipa Chengeta uthe abalimi kumele baqakathekise uhlonzi lwenkukhu zabo.
“Nxa uthenga amatsiyane akho qakathekisa uhlonzi lwamatsiyane owathengayo. Kumele nxa uwathatha uwakhangelisise ubone ukuba ahlakaniphile, njalo ayenelisa ukuma wodwa abuye azihambele.
“Okunye kumele uthengele inkukhu ukudla okulungele ibanga lenkukhu zakho, futhi ukubeke kuhle kungaze kweyama umduli kumbe ukuthi kuthelwe ngamanzi ukuze kungabi yizigaqa.
“Nxa uzipha ukudla kumele uziphe kusiya ngokuthi sezikhule okunganani. Kuthi amanzi anathwa zinkukhu lawo ngenye into eqakathekileyo, kumele abengahlanzekileyo okokuthi lomuntu angazinathela wona.Inkukhu edle ukudla okuyisilinganiso se-10g inatha i-20ml zamanzi njalo amanzi kumele ahlale ekhona njalo ehlanzekile,” kubika uDkt Chengeta.
Ubuye waveza ukuba okunye umlimi okuqakathekileyo okumele akukhangele yikuba inkukhu ziyathola ukukhanya ebusuku.
“Inkukhu kumele zifakelwe isibane ebusuku ukuze zenelise ukubona ukudla lamanzi. Isibane leso kumele ukuthi lawe ungangena kuleyondawo wenelise ukubala ibhuku ngalo.
“Okunye okuqakathekileyo yikuthi inkukhu zakho uyazithengela imithi eqondileyo njalo inkukhu zonke kumele zivikelwe emikhuhlaneni engazihlasela,” kuphetha uDkt Chengeta.




