Isikithi

Umlobi nguJ Sibanda, Ugwalo ludindwe yiCollege Press

Umhla wamaNdebele:

Impilo yasendle

Impilo yeNdebele yeyame kakhulu endleni njengoba kufakazwa. Okokuqala yimvunulo yalo, yikudla kwalo, yimpahla yalo, yimithi yalo lezikhali zalo. Izinto lezi eziyizisekelo sempilo yeNdebele zifakaza ubudlelwano obukhulu phakathi kweNdebele lempilo yasendle.

Phezu kwakho lokhu, ulwazi lweNdebele ngempilo yasendle luyagcizelela ukuthi iNdebele liphila endle. Kulesisigaba semfundo, ulwazi ngempilo yasendle luzahlelwa ngaphansi kwezihloko ezilandelayo: izinanakazana, izinyoka, izinyoni, izinyamazana, utshani, izihlahla kanye lamatshe.

Kulesi sifundo akuzukukhulunywa ngakho konke okutholakale endle. Kuzaxoxwa kuphela ngalokho okuveza isiNdebele esithile. Inkolo yeNdebele ilandiswa njengoba injalo ngabalobi laba.

Izinanakazana: Untulo: Kwelatshwa ngaye amafusi. Uthathwa ahlikihlelwe ebusweni esizwa, abeseyekelwa azihambele untulo wenkosi. Umaqandaphokolo uyazondakala ngoba kuthiwa uthandwa yinkosazana. Uxamu: Amafutha kaxamu elapha indlebe. Ayathontiselwa endlebeni. Amazinyo kaxamu agqiziswa umuntu olala ehlafuna amazinyo. Isigogo sakhe senza inantanta.

Inkakha ibonwa ngolenhlanhla. Yayingadliwa ngumuntu makhaza. Oyidobhileyo wayeyisa enkosini kumbe enduneni iyedliwa khona. Amaxolo ayo kuthunqiselwa ngawo umuntu obulawa yinkomo kumbe umungula.

Izinyoka: Isisubukabili kuthiwa yinyoka ehlolela oyibone kuqala kungakhathalekile ukuthi uyibone ngaphi. Ibululu; inxeba lokulunywa libululu alipholi masinya. Ibululu lingabona umuntu lihambe liyabe limhlolela.

Inkwakhwa yinyoka yamadlozi. Ingabonakala ekhaya ihazwa ngamabele. Nxa ingene ekhaya iyabe ilidlozi lomuntu wakulelokhaya. Ayibulawa. Iloyi kukholwa ukuthi liphimpi. Liyahlola kulowo olibonileyo.

Inyandezulu abadala bathi ingabandala isuka iyehlala esizibeni. Nxa isesizibeni bande ukuyibiza ngokuthi yimvezamanzi. Kuthiwa ingabulawa, amanzi ayacitsha kuleso siziba. Inhlathu kuthiwa amafutha ayo elapha indlebe. Ayancibilikiswa athelwe endlebeni. Amathambo ayo ayizembatho zezangoma.

Inhlathu ihlola nxa ibonwe ngumuntu osekhule waze waba mdala engakaze yena ngokwakhe aqale ukuyibona. Umuntu engamhloleliyo ngozithweleyo. Kuyakuthiwe ibonwe yinkonyane esesiswini.

Omunye engamhloleliyo ngolenyoka emzimbeni wakhe, eyiyo emkhokhela ukuba ayibone. Abantwana bonke jikelele abangakathombi ayibahloleli nxa beyibona.

Ingaze ife kuyakuthiwe umfukula wayo ivuka enye inhlathu (umfukula ngumnkatsho womgogodla). Umgobho, kukholwa ukuba ufuywa ngabantu abagangileyo, bawuthuma ukuba uhambe ucupha amabele emasimini abanye abantu. Kuthiwa ucupha inhlanyelo nxa kulinywa, uyeyipha umniniyo.

Abanye abantu njalo bathi umgobho ukha amanzi emfuleni uthelele ensimini yomnikazi wawo. Bathi yikho okubangela ukuthi kuhlale kuluhlaza tshoko emasimini abantu abalemigobho lanxa izulu likhwamile.

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×