YiNtatheli kaMthunywa
ABALIMI beTuli-Makwe Irrigation esigabeni seGwanda, eMatabeleland South bamadolo nzima ngemva kokuqhamuka kwezulu, ebelilomoya elibhidlize ingqoloyi ebisikhangelelwe ukuvunwa.
Isiphepho lesi, esiqhamuke ngoMvulo ngeviki edluleyo, sibhidlize lezinye izilimo kunye lendlu.
Abalimi bathwele imikhono ekhanda ngoba besebekhangelele ukuthola isivuno sengqoloyi kunsimu yabo eyisilinganiso se-70 hectares.
Izithukuthuku zabalimi ziqedwe yisiphepho lesi esitshaye imizuzu engamatshumi amane lanhlanu.
Umgcinisihlalo wabalimi beTuli-Makwe Irrigation uMnumzana Loiuse Ncube uthe bafuthelene ngokulahlekelwa yisilimo sabo ngesikhathi kumele sivunwe.
“Sizwa sifuthelwa ngesehlakalo lesi ngoba besesikhangelele ukuthi sizavuna, senelise ukuziphilisa lokugcina abantwana. Besesithenge lamafutha okuba asincedise ukuthela emtshineni ozavuna,” kubika uMnu uNcube.
Umlimisi weTuli-Makwe Irrigation, uNkosikazi Talent Machaka ubike ukuba ngemva kwesiphepho, ingqoloyi engavunwa ingafika 10 hectares.
“Lapha besilime ingqoloyi endaweni engadlula ama-hectare angamatshumi ayisikhombisa (70ha) kodwa ngemva kwalesiphepho sesingathola isivuno kundawana engama-hectare alitshumi (10ha)” kutsho uNkzn Machaka.
Obambe isikhundla sikamsekeli womqondisi kugatsha lwabalimisi eMatabeleland South uMnumzana Bhekilizwe Ncube uthe umonakalo oseTuli-Makwe uyesabisa njalo abalimi bakhuthazwa ukuthi bathathe umshuwalensi ukuze bathole usizo ngemva komonakalo.
“Umonakalo oseTuli-Makwe umkhulu kakhulu njalo njengesigaba simadolo nzima. Lonyaka silime ingqoloyi engange 3 600ha kukanti nyakenye besilime 2 500ha. Isiphepho lesi sehlise inani lesivuno.
“Isiphepho yimvelo ekhona engavela loba yisiphi isikhathi. Abalimi sibaxwayisa ukuthi bafake izilimo zabo ngaphansi komshuwalensi ukuze nxa bengehlelwa yisehlakalo esinje benelise ukuthola okuncane,” kubika uMnu Ncube. — NtepeManama




