IVeterinary iqhuba umkhankaso wokuhlatshwa kwenkomo eNkayi

Johas Moyo
ABENHLANGANISO yeVeterinary Services Department esabelweni seMatabeleland North baqhuba umkhankaso wokuhlatshwa kwenkomo ngenhloso yokuvikela umkhuhlane we-foot and mouth esabelweni seNkayi.

Ekhuluma lephephandaba likazulu uDokotela Polex Moyo onguProvincial Veterinary Officer eMatabeleland North uchaze ukuthi lumkhankaso uqale ngoLwesithathu njalo uzaqhutshwa okwamalanga athile kusiya ngobunengi benkomo ezizahlatshwa kuvikelwa umkhuhlane kanye lokwelapha lezo esezigula.

‘Sikhuthaza abalimi bonke ukuthi basincedise ukuthi siqhube kuhle ukuhlaba inkomo zabo. Siqalise ngokuhlaba inkomo sisuka eMphakama sisiya phambili. Abalimi kumele bananzelele ukuthi kungabi lenkomo esala ingahlatshwanga ngesikhathi luqalisa uhlelo ngoba kumele kufinyelelwe zonke inkomo,” kutsho uDkt Moyo.

Uqhubekele phambili esithi umkhuhlane we-foot and mouth wangena eNkayi ngenkomo ezabuya zivela eGokwe ngokunjalo bakhuthaza abalimi bonke ukuthi bavikele inkomo zabo zingeqeli ngale komngcele kumbe ezangale zingene kowabo umhlambi ngoba lokho kwenza zithelelene umkhuhlane ngamandla.

“I-foot and mouth ligcikwane elithelelwanayo ezifuyweni ikakhulu inkomo njalo liyavikeleka nxa inkomo zihlatshiwe amajekiseni afaneleyo.

Inkomo ezilegcikwane leli zibonakala ngokugxoza indenda, ukuvuvuka inyawo lomlomo kukanti ziyabe zingelamandla okuhamba. Inkomo zakhona ziyabe zingenelisi ukudla kuhle njalo ezinengi ziyabe ziqhula,” kutsho uDkt Moyo.

Uthe inkomo ezizahlatshwa khathesi zizaphinda zihlatshwe ngemva kwamalanga angu-28 seziqiniswa (booster vaccine), lokho kwenza ziqine njalo kubonakale ukuthi umkhuhlane usuphelile esigabeni leso.

Sikhuthaza abalimi ukuthi bangahlanganisi inkomo ezihlatshiweyo lezingakahlatshwa ngoba igcikwane lakhona lithelelwana kakhulu emadlelweni,” kutsho uDkt Moyo.

Uphethe ngokukhuthaza abalimi ukuthi bengahambisi  izifuyo okungekho emthethweni ngoba zingabonwa kulicala njalo bangazithola sebedutshulelwa izifuyo zabo. ENkayi sezisedlula ezine inkomo esezadutshulwayo ngehloso yokuvikela ukuqhutshwa kwenkomo okungekho emthethweni okuyikho okwandisa imikhuhlane ezigabeni.

 

Related Posts

Ukuhluzwa kogwalo Ugwalo: Umendo Olulotshwe nguBarbara C Makhalisa Izimilo zabalingiswa ziyaqhutshwa

Sikhumbuzo Dabengwa UMAZULU UMaZulu nguyisekazi kaNdaba ovela kugwalo njengomuntu olothando. Simbona efundisa uNdaba aze abe yilokhu ayikho khona, yena engelabo abakhe abantwana abanakekelayo kanye lomkakhe owayesebenza umsebenzi ophansi. Uyavela kugwalo…

Udilikajele ezihlotsheni ezabulala umuntu zimfanisa lomunye

IZIGWEBE udilikajele umuntu ngamunye iNkantolo eNkulu yaseMgungundlovu, izihlobo ezilahlwe licala lokubulala umuntu zimfanisa lomunye. Abagwetshiwe, uMthokozisi Ngwane (34) loSanele Mqondisi Ngwane (37), balahlwe licala lokudubula babulale uMnuz Nduduzo Ndlovu eHimeville,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×