Izibholane ze-solar ziletha injabulo eLuveve

YiNtatheli kaMthunywa

ABAHLALI beLuveve koBulawayo bamukele ngenjabulo ukuvulwa ngokusemthethweni kwezibholane ezintathu ezisebenzisa amandla elanga, bebika ukuba  intuthuko le ifike ngesikhathi esihle lapho idolobho leli libhekane lodubo lokusilela kwamanzi.

Izibholane lezi zethulwe ngempelaviki eZiyaphapha, Emkhayeni leMafakela ngaphansi kweMakhandeni-Luveve Constituency, njalo umsebenzi lo wenziwe ngemali yeConstituency Development Fund (CDF).

Ekhuluma ngesikhathi kusethulwa izibholane, ummeli weMakhandeni-Luveve ePhalamende, uMnumzana Descent Bajila uthe inhloso enkulu ngeyokwehlisa ubunzima obubhekane labantu ngenxa kokusilela kwamanzi.

“Lezi zibholane zizaphathisa abahlali abakade bebhekane lobunzima bokuthola amanzi,” kutsho uMhlonitshwa uBajila.

UMnu Bajila uthe umsebenzi wamalunga ePhalamende ngowokuqinisekisa ukuthi imali yomthelo ekhitshwa ngabantu iyabuya izokwenza imisebenzi yentuthuko esigabeni.

“Sisebenzise imali yeConstituency Development Fund ukuqhuba lumsebenzi njalo siyajabula ukunikeza ngokusemthethweni izibholane lezi ezisebenzisa amandla elanga ebantwini bakithi. Izibholane lezi, ngezenu njalo kumele zilondolozwe ukuze ziqhubeke zisebenzela uzulu,” kutsho uMnu Bajila.

“Ngesikhathi lapho abantu bebhekane lodubo lwamanzi, izibholane lezi zizaphathisa imuli ezinengi.”

Uqhubeke wathi loba imigodi le iqakathekile, abantu kumele baqhubeke bekhankasela ukuthola amanzi ahlanzekileyo aphuma empompini.

“Ngokujwayelekileyo, umuntu ohlala edolobheni akumelanga aphume esiyadinga amanzi. Umphakathi kumele uqhubeke ukhulumisana labaphathintambo ukuze kulungiswe udaba lwamanzi. Izibholane lezi zingasetshenziswa njalo ukuqalisa amaphurojekithi entuthuko afana lezivande,” kutsho uBajila.

UNkosazana Nomathemba Moyo oyisakhumuzi eLuveve uthe izibholane zizanceda kakhulu omama labantwana abakade bevuka kusempondozankomo besiyadinga amanzi kwezinye indawo.

“Izibholane sezethule umthwalo ebesilawo. Bekunzima ikakhulu ngesikhathi sokungabikhona kwamanzi. Amandla elanga atsho ukuthi amanzi azatholakala loba kungelamagetsi,” kutsho lesi isakhamuzi.

UMnu Sifelani Dube uthe abantu kumele bagcine kakuhle izibholane lezi.

“Amanzi yimpilo. Siyabonga ngomsebenzi lo ngoba abantu bebephakathi kobunzima. Kumele sonke sibambane ukuvikela izibholane lezi ekubhidlizweni.”

Sekulesikhathi eside izakhamizi zakoBulawayo zikhangelane lodubo lokusilela kwamanzi, okwenze abanengi bathembele ezibholaneni lemithonjeni egejwe endaweni ezithile.

Lokhu kusukela njalo uhlelo lwePresidential Borehole Scheme olwasungulwa nguMongameli Mnangagwa oluhlose ukuthuthukisa ukutholakala kwamanzi ahlanzekileyo.

Lolu hlelo lufaka phakathi ukuvulwa kwezivande lokusungulwa kwamaVillage Business Units (VBUs) ukuze kudaleke amathuba emisebenzi njalo kuthuthukiswe impilo zabantu.

Related Posts

Amabhasi asuka eSouth Africa asekhwelile! . . . abakuleli sebebaleka eSouth Africa

Thupeyo Muleya ABAMABHIZIMUSI amabhasi athwala abantu asuka eZimbabwe leSouth Africa sebekhweze imali yokugada leyokuthwala impahla kulandela ukwanda kwezizalwane zakuleli eseziphenduka. Izizalwane lezi, kunye lezinye ezakwamanye amazwe e-Africa, sezibaleka njengoba kubikwa…

Owesifazana uwa afe emahofisini e-Inter Africa

  Raymond Jaravaza KUBE lusizi olukhulu kulandela ukuba elinye inina liwele phansi lahle ledlula emhlabeni ngoLwesibili emini emahofisini enkampani yamabhasi e-Inter Africa, kumgwaqo ka-George Silundika Street loFourth Avenue enzikini yakoBulawayo.…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×