Ethel Ncube
AMAPHOLISA eGwanda aseveze ukukhathazeka ngokwanda kwabantu abagalulayo bacine bethethwe ngamanzi bechapha imifula esigabeni seGwanda.
Kubikwa abantu abanatha utshwala ngabanye abenza inani labantu abathathwa ngamanzi likhwele esigabeni lesi.
Kubikwa inani labantu asebegalule emanzini kusukela izulu liqale ukuna likhwele ngesilinganiso esedlula i-50 phesenti.
UCommissioner Steven Kazingizi onguCommanding Officer esabelweni seMatabeleland South ubike ukuba inani labantu abathethwe ngamanzi ngomnyaka ka-2025 likhwelile.
“Ngomnyaka ka-2024 kulabantu abangu-10 abagalula emanzini kukanti ngo2025 kwagalula abantu abangu-18. Lokhu kutshengisa ukuba inani labantu abagalula emanzini likhwelile libangelwa yizizatho ezitshiyeneyo,” kutsho uCommissioner Kazingizi.
Uthe abanatha utshwala ngabanye abanengi abagalule emfuleni ehlukeneyo esigabeni seGwanda.
“Umuntu ufika emfuleni ezidlele amabele akhe esephindela emuva athole umfula ugcwele kungangeneki, ngoba yena uphandliwe uyazitshela ukuthi uzenelisa ukuchapha umfula, angene phakathi amanzi amthathe. Ngesizatho sokuba umuntu lo uyabe evele engelamandla, amanzi amthatha lula,” kutsho uCommissioner Kazingizi.
Uqhubekele phambili exwayisa uzulu ukuba angalingi angene emfuleni egcweleyo.
“Sihlezi sixwayisa uzulu ukuthi angaze achapha nxa imfula igcwele. Nxa umfula ugcwele kungabalula umuntu abuyele emuva kumbe alinde amanzi ehle ukuze avikele ingozi zokuthathwa angamanzi.
“Ukungalaleli izixwayiso ngokunye okwenza abantu balahlekelwe zimpilo zabo,” kutsho uCommissioner Kazingizi.
Ubuye waxwayisa abazali ukuba baqaphele abantwana bangadlaleli emanzini njalo lokuba bafundise abantwana ukuthi bangachaphi imifula egcweleyo.
“Siyaxwayisa abadala ukuthi bakhangele abantwana bengadlaleli emanzini njalo bengachaphi imifula elamanzi amanengi.
“Silomama owathathwa ngumfula ngomnyaka ophelileyo elomntanakhe, isidumbu leso lokhe singakabonakali, kwenziwa yonke imizamo yokuba sibonakale,” kuphetha uCommissioner Kazingizi.




