Ethel Ncube
INHLANGANISO ye-Agricultural Engineering Mechanisation and Farm Infrastructure Development isicebise uzulu ukuba iziphala ezenziwe ngamazenge ziyagcina umumbu okwesikhathi eside ungahlaselwanga yizibungu eziphehla umumbu esiphaleni.
UProvincial Mechanisation Engineer esabelweni seMatabeleland North uMnumzana Oliver Mashiri uthe abalimi bangagcina isivuno sabo esiphaleni sezenge akubi lengozi yokuthi umumbu uphehlwe.
Uthe iziphala zezenge ziyavikela umumbu ekuphehlweni
“Isiphala esakhiwe ngezenge awudingi kufaka umumbu wakho umuthi, uwuvuna nje umumbu wakho uyewufaka esiphaleni esakhiwe ngezenge ungazange ufake umuthi.
“Okwenzakalayo nxa umumbu usuhululiwe uyawuthatha uwufake esiphaleni sakho esenziwe ngezenge, uqede lapho ufake amakhandlela amabili uwalayithe, uwatshiye enjalo, ungathi ususiyakhangela uthole amakhandlela esecitshile kuyabe kungasela oxygen phakathi, kungakho akulasibungu esingaphila phakathi nxa kungela oxygen,” kubika uMnu Mashiri.
Ubuye waveza ukuba isiphala lesi siqinile njalo siyahlala isikhathi eside.
“Isiphala esenziwe ngamazenge siqinile njalo ubuhle baso yikuthi awudingi kuthenga umuthi wokuvikela ukuthi umumbu wakho ungaphehlwa, ungavele uwuhulule okwakho yikuyathela esiphaleni sakho kuphela.
“Nxa ungavele uvule isiphala usiyathatha umumbu kumele ulayithe futhi amakhandlela akho uwekele enjalo ukuze kungabi le-oxygen ungabona esecitshile sungawakhipha uvale isiphala sakho,” kutsho uMnu Mashiri.
Uphethe ngokuxwayisa labo abafisa ukwenza iziphala zamazenge ukuthi bafike emawofisini abo.
“Abafisa ukwakha iziphala lezi abavakatshele emahofisini abona ngezokulima aseduzane labo ukuze babatshengise labo abalungisa iziphala lezi,” kutsho uMashiri.




