Cornelius Luphahla
ISIVANDE sezakhamizi zeMbalabala kuWadi 20 sesivuselelwa kulandela ukuzimisela kwezakhamizi zakulindawo ukuthi ziqale ukulima zithole inzuzo yemali.
Iphurojekithi le ibizwa ngokuthi yi-Portbery Mbalabala Irrigation.
Le yiphojekithi yokulima eyaphazanyiswa yikucitshwa kwamagetsi ayesetshenziswa ukudonsa amanzi okuthelezela izilimo kusivande lesi.
Ngaphandle kwamagetsi, ukulima ku-irrigation le bekuphazanyiswa yikuswelakala kwempahla yokuncedisa ukuthi kulinywe ngokupheleleyo.
Eminyakeni edluleyo, isivande lesi bekuyiphurojekithi enkulu ekade ilima umumbu, ingqoloyi kunye lemibhida kodwa ngenxa yokwanda kwesikwelede samagetsi, kwabanzima ukuthi iqhubekele phambili.
Ukuze iphurojekithi le iphumelele, injini yokuthelezela kumele iphakanyiswe ngamagetsi.
UMthunywa uvakatshele kule-irrigation lapho okuvele ukuthi izakhamizi zakulindawo zazitshaya inala.
Iphephandaba likazulu likhulume loMnumzana Thulani Moyo umgcinisihlalo wale iphurojekithi wachaza ukuthi khathesi sebaphungula isikwelede samagetsi ngakho bakhangelele ukuvulelwa amagetsi kuyonale iviki.
“Uhlupho ekade silalo yisikwelede samagetsi yikho nje besingasalimi ngoba sasicitshelwe. Sesenelise ukukhulumisana labeZesa sasiphungula lesi sikwelede. Indawo yethu ingaba ngamahekitha angu-35, njalo sikhangelele ukulima umumbu kunye lengqoloyi ngoba esigabeni silendlala ngakho kuzaba lula ukuthi sithengise izilimo lezi njalo lathi singasizakala ekutholeni ukudla,” kulandisa uMnu Moyo.
UKhansila wakule indawo uMnu Nqabeni Nkala ukhulumisane njalo lentatheli zindaba wachaza ukuthi abantu abazalima kulesisivande kufanele kube ngabantu abenelisa ukulima.
“Abantu abazalima kule indawo kufanele kube ngabantu abenelisa ukulima njalo lokubhadala amagetsi.
Akufanelanga kungene abantu abangenelisi ukulima ngoba sikhangelele ukuthuthukisa isigaba sethu kanye lokusiza ezinye izigaba,” kutsho ukhansila Nkala.
Intatheli yenelise njalo ukukhulumisana loMnumzana Micah Ngwenya oyisakhamuzi sakule indawo njalo owayelima ku-irrigation le wachaza ukuthi uhlupho abahlangana lalo ngolwabomakorokoza asebegugude umhlabathi esivandeni sabo.
“Omakorokoza sebesikhathazile ngoba baguguda umhlabathi phakathi kwesivande sethu. Inhlabathi abayigebhayo bayithela emfuleni uMzingwane esidonsa khona amanzi okuthelela izilimo zethu,” kuchaza uMnu Ngwenya.
Kusenjalo uMthunywa uzwe udletshana lokuthi inkokheli zakule indawo sezisabelana umhlabathi ngendlela engekho emthethweni.
Kuzwakale ukuthi indawo le yayiphiwe izakhamizi lezi kodwa khathesi abantwabazo abala ndawo zokuhlala sezaphiwa abantu abavela kwezinye indawo.
UMthunywa uzwe njalo ukuthi ngoMgqibelo bekulomhlangano eSweithe 1 lapho obekubhaliswa abantwana abafuna indawo zokwakha lanxa kuzwakale ukuba umhlangano ofanayo wake wenziwa kodwa indawo zatholwa ngabantu abangaziwayo.




