Kabakhululeke bagcwale ibhavu abesimame

Avulekile amasango omhlaba, emisebenzini ezikolweni, ephalamende emabandleni ezokholo lasemkhaya.

Ukhululiwe owesintwana yinyoni mpela evulelwe isilaha sayekethiswa, yanelisa ukuphuma yaphaphela phezulu okokhozi, yenelisa ukuvula amaphiko ayo yawachaya okwesigcabha.

Manje ke njengoba eselinikeziwe igunya uEva ndini ingabe kulula ukuphilisana laye yini uAdamu?

Phela usevulelwe iminyango yonke, uvulwe amehlo akade engaboni wona ekhangele, wanikezwa igunya lokuzimela lapho ephathwa ngendlela engamsuthisiyo, wanikezwa ilungelo lokufunda, ilungelo lokukhetha loba yiwuphi umsebenzi awufunayo ingqobe elamaphepha aneleyo afanele lowo msebenzi.

Ubuya laye eyithwele ngengowane nxa isiyaphela inyanga, ulamandla okutsho ukuthi isetshenziswa ithiweni kubonakala esemabili amaqhude ekhaya pho-ke kokhonya liphi kuzwakale liphi? Omunye laye uthi ngisebenzisa eyami imali.

Lesisimo size singikhumbuze ngisakhula sidlala umdlalo othile okwakuhlatshelwa ingoma ethi Iqhud’ elikhulu ngubani Iqhud’ elikhulu ngubani? Phoke zulu ngubani mpela iqhude elikhulu lapha.

Lamuhla ngithe sike seqe uthango sibuze laba obaba ukuthi bakwenelisa njani ukuphila lomama osezimele, olemali yakhe, olamaphepha akhe, otshayela olwakhe uvava lwemota, ogqoka iwovolosi, ongumaqhuzu emsebenzini, othi lapho ethutsha kusobele ngitsho eyakhiwe esuthayo indoda, ekhanya ukuthi iphuma kovuthiweyo umuzi.

Abantwana balezinsuku bachaza udade onje bathi usisi olezinto zakhe ezikwanileyo kumbe olemali yakhe.

Abesilisa bathi akulula ukuphila lowesifazana olezinto zakhe. Abanengi bathi owesifazana onjalo usuka athathe isikhundla alaso emisebenzini abuye esithwele ekhaya, afike endlini afune ukubusa.

Phela vele sivuleka amehlo owesintwana ubengaphansi kwendoda, enguvumazonke engusilalelile, engusilandelile, lokhu ukuthi usezaqalisa ukuqaphisa ikhanda okukantulo athabe ngeqolo njengonwabu afune ukulawula okwenzakalayo ekhaya, kwenza impilo yabesilisa ibenzima.

Yebo lo ngumbono wabanye, bakhona njalo abakubona lokhu kukuhle ukuba owesintwana azimele kuthi nxa engekhaya enelise ukuncedisana lomkakhe.

Kanti angithi vele ukukhululwa kolunye uhlangothi kumele kube yinto ejabulisayo ngokubana lizenelisa ukuncedisana, emcabangweni, ezintweni ezihilela ezomnotho, ekukhuliseni abantwana ngendlela ekhanyiselwe, ngakho ke akufanelanga kube yingxaki kumbe inkinga kuAdamu.

Singabantu sonke, sadalwa ngomfanekiso kaJehova ngakho kumele sithole amalungelo afanayo lakaAdamu, kungabi lasikhathi empilweni yethu lapho uAdamu acunulwa yikunikezwa kwamalungelo ethu asifanele, ikanti ukusiphakamisa njengabantu asinikeze engcono impilo. Ngakho bathi omama kakumelanga kube ngumthwalo onzima ukuphilisana labo nxa befundile.

Ngenyanga yokukhumbula abesifazana sithi wonke owesifazana kakhululeke agcwale ibhavu enze lokho okujabulelwa yinhliziyo yakhe ngoba laye ulamalungelo empilweni.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×