Ncekwenhle Ncube
ZILOKHE zingelankani izakhamizi zelokitshini leMakokoba koBulawayo kulandela ukubanjwa kwabafundi besikolo semfundo yaphansi eseLotshe Primary betholakale beqethukile esikolo bezinathela ingoma bethunqisa imbanje ngeviki ephelileyo, uMthunywa ongelampontshi uyakuveza lokhu.
Lindaba etshiye amanina azeleyo esizwa isihelo yenzakale ngeviki ephelileyo lapho abafundi abedlula abahlanu abatholakale bezinathela ingoma esikolo njalo bebhema lembanje.
UMthunywa uzwe ukuthi omunye wabafundi wabikela ababalisi abayibo abazisa umphathisikolo wakulesisikolo.
Kubikwa abafana laba babizelwa amapholisa asenkambeni eseduze ayiwo abatshayayo.
Umfakazi oqotho ongathandanga ukuvezwa uthe kukhanya ukunathwa kwezidakamizwa ngabafundi kulesi isikolo kwakungaqalisi.
“Abantwana balesi isikolo abaqali ukubhema lokunatha utshwala. Nxa ngingaphambansi sekulihlandla lesibili betholakala besenza lokhu. Khathesi umphathi uhle waqonda ukuyabiza amapholisa ayiwo abatshaye kakhulu.
“Ngilethemba lokuba yinto enzima kumphathi ukuthi axotshe abantwana abancane kangaka kuthwe banathe okudakayo. Yikho nje ekhethe ukuthi babizelwe amapholisa ebatshaye,” kuchaza umfakazi lo.
Intatheli ivakatshele izakhamizi eziseduze lesikolo lesi yaxoxisana lazo ngendabamlonyeni le zavuma ukuthi udaba olunjalo lukhona.
UNkosikazi Mavis Sithole uthe, “okukhulumayo kwenzakele sibili. Ngizwe umfana wami ofunda khonapha engincweba indlebe ukuthi kulabafana abatshaywe ngamapholisa esikolo ngoba kuthwa bebenatha umuthi wokukhwehlela.”
Esinye isakhamuzi esithande ukwaziwa ngokuthi nguNaPer uNkkz Ndlovu uchaze ukuthi abafana laba baxhwaliswa ngabanewabo abangasafundiyo abatshona behleli emabholohweni bebhema ugwini benatha lezidakamizwa.
“Vele abantwana ngeke bekele ukuba yizidakwa. Nxa bona abafowabo behlala bequthile emabholohweni bethunqisa izintuthu njengezitimela bengekela ukubahawukela? Kutsho ukuthi yibo ababafundisayo.
“Mina umuntu engazama ukuthi ahugele owami umntwana yikho lapho angangibona ukuthi ngiluhlaza.
Singafikisana khatshana,” kufunga uNkkz Ndlovu.
Abasiki bebunda basole amapholisa ngokwekethisa kwezomthetho ngoba zinengi izigilamkhuba ezithengisa izidakamizwa kodwa zingabotshwa.
Omunye umzali okuthiwa nguKhulani Moyo olomntwana ofunda kulesi isikolo uthe indaba le bazayixoxa emhlanganweni babonisane njengabazali lababalisi ukuthi bangenzani ukulwisana lohlupho lolu.
“Loluhlupho sibhekane lalo njengezakhamizi sonke. Sifisa ukusebenza lamapholisa. Lowo okwaziyo lapho okuthengiswa khona izidakamizwa lezi kumele azise amapholisa ukuze izephulamthetho lezi ezitshabalalisa ikusasa labantwana zibotshwe,” kuphetha uMnu Moyo.
UMqondisi wezemfundo koBulawayo uMnumzana Dan Moyo uthe umbiko onjalo kakawutholi ngoba kakho edolobheni lakoBulawayo.
“Angikho ngiseGweru. Bengingakakuzwa lokhu,” kutsho uMnu Moyo.




