Nkosilathi Sibanda
IZAKHAMIZI zeGwanda, esabelweni seMatabeleland South zibika ngokujabula kulandela ukubekwa kwezigxingi zamagagasi kulezindawo.
Inyathelo leli, eliqhutshwa nguHulumende, lisekela umbono weVision 2030, lapho okuhloswe ukuthi wonke umuntu kuleli aphile impilo elempucuko.
Kuhloswe njalo lokuthi kube lokuxhumana okujulileyo, kusetshenziswa i-intanethi, le-AI ukuphakamisa zonke ingatsha zomkhonomi.
Ekhuluma ngokuxhunywa kwezigxingi zamagagasi ngoLwesibili, ummeli weGwanda South ePhalamende uDokotela Omphile Marupi uthe lokhu kuzaphakamisa impilo zabantu kulindawo.
“Silandela umbono kaMongameli uMnangagwa owokuthi kungabi lomuntu kumbe indawo esalela emuva.

“Njengabahlali beGwanda South, siphakathi kohlelo lokuthi kube lokuxhumana okupheleleyo ngokubeka izigxingi zamagagasi.
“Sekufakwe izingxingi lezi esiqintini zeMlambapheli, Selonga, Gungwe, Ntalale laseBuvuma. Kuzenziwa okufanayo, laseSamlondi leSwitsha,” kutsho uDkt Marupi.
Uthe bazafaka njalo lamakhompuyutha kulezindawo.
“Ukuxhumana kuzakwenza kube lula kubafundi ukuthi bathole ulwazi abaludinga ezifundweni, nanko sigqugquzela iHeritage-based curriculum elizweni.
“Ngokuza kwe-AI, abafundi bazathola ulwazi lula. Izakhamizi zizafunda okunengi okuphathelane lengqubekela phambili.
“Sibalisela ukuphakama kwabalimi, amankampani lawo wonke amabhizimusi lamaphurojekithi.”
Enye impucuko esikhona eGwanda South yikutshintshwa kweNhwali Rest Camp isiba yinkamba yamapholisa.
“Kuzakuba lezinye inkamba zamapholisa eziyisithupha eGwanda South.
“Lokhu kuzaphathisa ukuthi endaweni yakithi kungabi lokumemetheka kwamacala.”




