Uyise wengane ‘edlwengulwe’ ngenye ulwela ubulingiswa

UKHALELA ubulungiswa uyise wengane esencane yeZwelibomvu, koNdengezi, okuthiwa idlwengulwe ngenye, yavuma isenzo sayo phambi kwamapholisa.

Ngokutsho kukayise kamgilwa, isihlakalo lesi senzakale ngoMpandula 4, lonyaka, lapho indodakazi (3) yakhe yadlwengulwa ngumsolwa oleminyaka engu-12 ongumakhelwane.

Elandisa ngesehlakalo lesi uyise esingeke saveza igama lakhe ngenhloso yokuvikela umamangala, uthe umdeni wathola ngaso ngosuku esenzeka ngalo ngezikhathi umamangala egeziswa.

“Wayegezwa yingane yasemdenini, wakhombisa ukuthi amanzi ayamthunuka ngesikhathi egeziswa isitho sangasese.

Yathi uma imbuza ingane eyayimgeza, watsho konke okwenzekile, ethi ingane yakomakhelwane ayiqamba ngegama, ifake isitho sayo sangasese kwesakhe,” kutsho uyise kamamangala.

Uthe balusukumele phezulu udaba, baya kubo kamsolwa beyobuza, wafike wavuma phambi kwabo lomdeni wakhe.

“Waze wavuma ngitsho laphambi kwamapholisa akoNdengezi ngesikhathi sekuyiwe kuwo,” utsho kanje.

Uqhubeke wathi yize wazivumela ngowakhe umsolwa, waze waxolisa, bathi uma sebefuna ukuvula icala, amapholisa athi ngeke alivule ngoba libandakanya izingane ezincane.

Uveze ukuthi abayalela ukuthi okungenani abahambe bayolivula esiteshini samapholisa saseChatsworth, esikwazi ukusingatha amacala abucayi abandakanya izingane.

Uthe lokhu kwenzeke yize bese bebuya khona kudokotela omhlolile umgilwa, watsho ukuthi ngempela udlwenguliwe, wathi amagama awathole elumela ngakhitshwe ngamanye amapholisa akulezi ziteshi athi: “Vele icala lizophelela emoyeni ngoba lifaka phakathi izingane ezincane.”

Udalule ukuthi icala, angakawuboni umnyakazo walo, lacina livulwa ngoMpandula 18, ngoba lakhona esevuka indlobane.

“Linkulumo ayehlanga kahle kimi ngoba ngizibuze ukuthi uma umsolwa eyingane, kutsho ukuthi kufanele avele axolelwe kalula kanjalo? Kuthiwani-ke ngalo oleminyaka emithathu okufanele athole ubulungiswa ngokuthi udlwenguliwe?” kubuza uyise kamgilwa.

Uthe lokhu ukuhlaziye njengokuthi kutsho ukuthi ngitsho ingane ingabulala umuntu ngeke yenziwe lutho ngoba kuhanjiswa phambili ukuthi incane.

“Kanti amajele ezingane ngawani? Kungani umsolwa angabotshwa, ayiswe kulelo jele?” utsho kanje.
Uthe akulwelayo ukukubona kwenzeka ubulungiswa ngokudlwengulwa kwengane yakhe, umsolwa abhekane lemiphumela.

Okhulumela amapholisa KwaZulu-Natal, uColonel Robert Netshiunda, uthe abaphenyi basesiteshini seChatsworth ngaphansi kophiko lweFamily Violence Child Protection and Sexual Offences Unit (FCS) baphenya icala lokudlwengula kulandela isigameko sokudlwengulwa kukamgilwa (3) mhlaka 4 Mpandula, 2025, eZwelibomvu.

Isazi sezomthetho, uMnuz Melusi Xulu, sithe ingane uma yenze icala ngokoMthethosisekelo ayibizwa ngomsolwa kodwa ibizwa “ngengane eyenze okuphambene lomthetho”.

Uthe zonke izingane ezenze okuphambene lomthetho zibotshwa ngaphansi kweso labazali bese ziza enkantolo zikhatshwa yibo.

“Ayihlaliswa esitokisini ngaphandle uma ingenalo ikheli eliqondile (engahlala kulo), uma ibihlala lapho isuswe khona (kosingabazali), uma kusolakala ukuthi izoqhubeka yenze okungafanele, ibe yingozi noma ibaleke, yilapho-ke eyiswa khona ejele lezingane,” kutsho uXulu.

Uthe kunohlelo lwezobulungiswa olwenziwayo ezinganeni ezisolwa ngamacala lapho izinhlaka zomthetho zisuke zicubungula khona ukuthi (ingane) iyakuqonda yini ukuthi into eyenzile iphambene nomthetho.

“Lapho kusuke kuzobhekwa ukuthi icala lizoqulwa njengomuntu okuqondayo yini ukuthi wenze icala, ikakhulukazi uma ingane ineminyaka engaphansi kweminyaka engu-14,” usho kanje.

Uqhube wathi kulesi sigameko bekungafanele amaphoyisa athi “icala lizophelela emoyeni”.

“Bekufanele athathe umgilwa ayomenzisa ulibofuzo nobekuzokwenza ubufakazi bokuqala obuqinile. Bese kukhishwa incwadi egunyaza ukuthi ingane iboshwe, bese ifike nomzali enkantolo,” kusho uXulu.

Uthe amacala afuze lawa aqulwa enkantolo yesifunda, kukhishwe wonke umuntu, lithethwe ungekho umphakathi ukuze kuvikeleke izingane.

“Ngisho ingaba neminyaka engaphansi kwengu-12, ubulungiswa buyafuneka nakuyona uma yenze okuphambene nomthetho, akuvele kuyekwe, kufakwa nosonhlakahle babheke ukuthi iyaqonda yini ukuthi yenze icala,” usho kanje.-Isolezwe

 

Related Posts

Uhlaselwa yindlovu lengwenya wasale engelasandla lonyawo

  Fairness Moyana eHwange KULENDODA yeBinga esabelweni seMatabeleland North esebuhlungwini edinga usizo kulandela ukuhlaselwa yindlovu lengwenya. UMnumzana Winders Muleya waqunywa inyawo zombili lesandla sokudla eMpilo Central Hospital koBulawayo ngemva kwesehlakalo…

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×