YiNtatheli kaMthunywa
ISABELO seMatabeleland North sesiveze ukuthi sithole isivuno sengqoloyi esiphezulu kwaleso ebesikhangelelwe lonyaka ngesizatho sokuba abalimi bathola impahla yokulima ngesikhathi.
Isabelo lesi senelisa ukulima indawo eyi-2 500 hectares.
Kubikwa abalimi bathola impahla ebalisa inhlanyelo kunye lamafethalayiza okuvela kuhulumende masinya. Ngaphandle kwalokho babuye babelwa ulwazi olubalulekileyo okwenza kwalinywa masinya.
Omunye umlimi ubonge uhulumende ngokubabela impahla yokulima ngesikhathi.
“Sibonga uhulumende ngokubona ukuthi siyathola inhlanyelo ngesikhathi. Lokhu kwasiphathisa ukuthi silime masinya. Nxa singathola inhlanyelo ngesikhathi esifaneleyo, siyenelisa ukubamba amalanga okukhangelelwe ukuthi sibe sesihlanyele ngawo, ngaleso sizatho sibonga uhulumende ngokunanzelela lokhu,” kutsho omunye umlimi.
Omele uMqondisi esabelweni seMatabeleland North kunhlanganiso ye-Agricultural and Rural Development Advisory Services, uMnumzana Thulani Ndlovu uthe njengoba ukuvunwa kwengqoloyi sokuqalile bayasuthiseka ngesivuno esizatholakala.
“Lonyaka ngenxa yempahla yokulima kanye lokunye okuqakathekileyo okuncedise abalimi bethu, sithole isivuno esihle ekulinyweni kwengqoloyi ngesikhathi sebusika. Senelise ukulima kusukela ngenyanga kaMabasa kusiya kunyanga kaNhlangula.
“Sesiqalisile ukuvuna ingqoloyi esaqala ukuyilima, okwakhathesi sesivune amahekitha angu-110, kuhekitha yinye ngayinye sithola amathani ayisikhombisa okuyisivuno esihle kakhulu,” kutsho uMnu Ndlovu.
Ukuphumelela kwesilimo sengqoloyi esabelweni seMatabeleland North kubangelwe yikuzinikela kukahulumende ekusekeleni ezokulima.
Phezulu kwalokho inhlelo ezinkulu zokusebenzisana, ezifana lezeBubi-Lupane le-Arda Jotsholo, ziphathise ekuthuthukiseni ukuvikeleka kokudla esabelweni kunye laselizweni lonke jikelele.




