Kudingwa owathathwa ngamanzi emfuleni

Ethel Ncube

ZITHITHIBELE izakhamizi zeKanyandavu, eDandanda ngaphansi kwenduna uMenyezwa kulandela ukuthathwa kwemota ngamanzi ilabantu ababili phakathi kwatholakala oyedwa ephila kodwa omunye kabonakali, useleviki lamalanga engabonakali, izakhamizi zilokhu zilindile emfuleni.

Umuntu lo odingwayo ubengahlali esigabeni lesi, ngumuntu owayehamba ngemota bethengisa ama-chunks, ngokuswelakala kwenhlanhla bangena emfuleni imota yathathwa ngamanzi yena lalamuhla umzimba wakhe awukatholakali.

Amapholisa esub aqua unit abuya angena emanzini adinga aze akhathala asuka ahamba. Izakhamizi yizo ezilindileyo emfuleni.

Intatheli ixhumane lenduna uMenyezwa ohambe wayafika esiqintini leso, obike ukuba umonakalo lo owehlele esigabeni sakhe unzima.

“Njengesigaba silusizi kakhulu ngalokhu okwenzakale emfuleni. Umuntu lo uthathwe ngamanzi kodwa kuze kube lamuhla asazi ukuthi umzimba wakhe ungaphi. Sokwedlule iviki abantu belindile. Lamapholisa antshezayo abuya azodinga lawo aze alahla ithawulo.

“Umuntu lo walahleka indlela wasengena emfuleni ngalapho okungelabholoho loba indlela, imota yahle yathathwa ngamanzi kodwa yena kabonakali. Umuntu lo yisihambi kuthiwa ubevelela eGokwe ukuthi igama lakhe ngubani asikwazi ngoba akulamuntu omaziyo lapha,” kutsho induna uMenyezwa

Uqhubekele phambili exwayisa ukuba izulu nxa lisina abantu akumelanga bachaphe umfula ugcwele.

“Sithanda ukuxwayisa abantu ukuthi bananzelele bangachaphi umfula ugcwele ngoba lokhu kuyingozi. Umfula lo lapho okuthethwe khona umuntu uSithobarambidzi, ngumfula wamalinda, nxa sesidinga umuntu singasamboni singeke sazi ukuthi kwahamba njani.

“Nxa uyisihambi, ikakhulu ngesikhathi sezulu cela ukubona inkokheli zesigaba babekwazi ukuthi kulezivakatshi ezithengisayo endaweni yabo ukuze kusasa sekuvele uhlupho sazi ukuthi senzanjani. Umuntu lo esimdingayo khathesi kazakali mhlawumbe lezihlobo ziyamdinga azikwazi ukuthi ziqalele ngaphi.

“Abalesihlobo abasidingayo sokumele baxhumane lathi kumbe lamapholisa aseduzane labo ukuze labo benelise ukubuya bezodinga isihlobo sabo, ngikhuluma nje izakhamizi zilindile emfuleni ziyadinga zilethemba lokuthi mhlawumbe lumuntu angabonakala,” kutsho induna uMenyezwa.

Intatheli ixhumane lesikhulumi samapholisa elizweni uAssistant Commissioner Paul Nyathi othe udaba lolu akakezwa ngalo kodwa uzadingisisa ngalo.

Related Posts

Ukudla okumele kuphiwe ingulube

Bhekimpilo Tshalibe INGCITSHI kwezokufuya sezixwayise abalimi abagcina ingulube ngokudla okumele bakuphe ingulube zabo okungakhulisa izibaya zabo masinya. UNkosazana Sandra Ndlovu ongu-Agricultural Extension Officer koBulawayo usekhuthaze abalimi abagcina ingulube ngokudla okumele…

Ukhala ngeBosso uGift Banda

YiNtatheli kaMthunywa USOMABHIZIMUSI olodumo koBulawayo, uGift Banda usecele abaphathi, abalandeli lezinye iziphathamandla zenguqu ukuthi bahlangane ndawonye balungisise iqembu leHighlanders, loba libhekane lobunzima bemali lokuxabana. UBanda, owake wabangumsekeli kamongameli weZimbabwe Football…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *