Cornelius Luphahla
INKOKHELI ezikhangela ngezokufuya zikhuthaza abalimi ukuba bafuye amathendele ngoba awalandleko ezinengi ekufuyweni njalo aletha inzuzo enkulu ukwedlula inkukhu.
Kubikwa amathendele noma nje bebalutshwana abalimi abawafuyileyo kawadingi kunanzwa kakhulu njalo akuvamanga ukuthi ahlaselwe yimikhuhlane eminengi ehlasela inkukhu.
UMthunywa ukhulumisane loMnumzana Cosmas Muzunde ongu Provincial Livestock Director esabelweni seMatabeleland North waveza ukuthi balutshwana abalimi abafuya amathendele noma nje engadingi ndleko ezinengi.
“Balutshwana abalimi abafuye amathendele ngakho kubalulekile ukuthi abalimi bawafuye ngoba awadingi ndleko ezinengi. Amathendele ayenelisa ukuphila ezidlela intethe kanye lotshani njalo andise ukudla umumbu, inyawuthi, uphoko lezinye izilimo ezilinywa emakhaya. Lokhu kwenza kube lula ukuthi umlimi awafuye ngoba kasoze athenge ukudla kwawo kodwa uzakulima,” kutsho uMnu Muzunde.
UMnu Muzunde uqhebekele phambili njalo walandisa ukuba umfuyi wamathendele kufanele awekele akhululeke.
“Umfuyi wamathendele kuqakathekile ukuthi ekele amathendele akhe azihlalele phandle engawavaleli esilugwini njengenkukhu. Lokhu kungenxa yokuthi athanda ukuzidingela ukudla njalo andise ukubekelela egangeni.
“Ekubekeleni kwawo kufanele ukuthi umlimi athathe amaqanda atshiye amalutshwana ukuze engakhalali. Okunye njalo ungekela ukuwathatha ithendele lisuka lifukame kusasemasinya ngoba libona amaqanda semanengi. Ngakho ukuthatha amaqanda kusale amalutshwane kwenza ithendele lingami ukubekela,” kuchaza uMnu Muzunde.
Kubikwa inyama yethendele iqakatheke kakhulu emzimbeni womuntu ngoba iletha impilakahle okwedlula eyenkukhu. Ebantwaneni ikakhulu ithendele liletha isitshebo esihle kakhulu ngoba libekela amaqanda amanengi kakhulu ayisitshebo esihlambulukileyo. Okunye njalo nxa amaqanda la emanengi kakhulu uyenelisa ukuwathengisa kumbe uwafake enkukhwini ziwafukamele ukuze amathendele ande.




