Kulwiswa okudakayo eLupane

Nkosilathi Sibanda

UKUBHEMA lokunathwa kwezidakamizwa ezingekho emthethweni sekuvamile lakundawo ezingaphandle kwamadolobho amakhulu.

Emaphandleni, intsha kunye labadala sebechitha isikhathi benatha utshwala obufakwe kuzigujana, osekudale ukukhonona okukhulu, nanko akusela nhlonipho lokuziphatha ebantwini.

Ngokunjalo, eLupane, esigodlweni sesabelo seMatabeleland North, sekubotshwe iqhinga lokuqeda ukusetshenziswa kwezidakamizwa okwedlulisileyo. Izakhamizi zibambene lenkokheli zepolitiki, ezomdabu, uHulumende, amabhizimusi lamabandla okholo, sezibike ukuthi zifuna ukuvalwa kokuthengiswa kotshwala lakho konke okungekho emthethweni.

Iphephandaba likazulu lizwe ukuba sekulesibopho sokuthi izakhamizi zingesabi ukuyamangalela labo abathengisa okudakayo emphakathini.

Kubikwa sekuqoqwe umkhankaso wokulwisana lokusetshenziswa kwezidakamizwa, ozakwenziwa mhlaka 21 Nhlangula, enkundleni yeSomhlolo.

Enye inhloso yombuthano lo yikwazisa abantu ngengozi zokusetshenziswa kubi kwezidakamizwa lokukhuthaza impilo enhle.

Umgcinisihlalo weLupane Local Board uMnumzana Thandolwenkosi Nyoni, kungxoxo yakhe lentatheli uthe: “Siyakhathazeka ngokwanda kokusetshenziswa kwezidakamizwa phakathi kwentsha yethu. Umkhankaso lo uyindlela yokusebenzisana ekulwisaneni lalesi sifo.”

Inombolo eziphawulwe yiZimbabwe National Statistics Agency (ZimStat) lezinye inhlanganiso zempilakahle, zibonisa ukuthi phose isilinganiso esingedlula i60 phesenti yentsha eLupane isisebenzisa izidakamizwa kumbe utshwala ngaphambi kokuthi ifikise iminyaka engu-18 yokuzalwa.

Ukusetshenziswa kubi kwezidakamizwa kulindawo yikho okubikwa kubangela ukwanda kwamacala obugebengu, ukudlwengula lodlame emakhaya.

Esinye isakhamuzi kuWard 1, uNkosikazi Noluthando Moyo uthe: “Njengomzali, kubuhlungu ukubona abantwana bethu besebenzisa izidakamizwa. Ngiyathemba ukuthi lumkhankaso uzabafundisa ngengozi yezidakamizwa.”

Owayesebenzisa izidakamizwa, osephendule impilo yakhe, uMnumzana Mkhosi Sibanda, ngomunye ozabe eyisikhulumi kulumkhankaso.

Uthe umlandu wakhe yikuthi axoxe ngempilo yakhe, mhlawumbe engathinta abanye abentanga yakhe ukuthi baguquke.

“Ngake ngasebenzisa insango, utshwala obugoqela ithothotho, kodwa ngaphumelela ukutshiya. Akulula, kodwa ngosizo langokuzimisela, loba ngubani angaphumelela ukunqoba.

Related Posts

HOWE COULD YOU?

EDDIE HOWE’s Newcastle exit was not as sudden as it might appear. A congregation of TWENTY-FIVE Saudi bosses decided that Howe would be allowed to stay on at the end…

Headman Murwira: From tradition to transformation

Lloyd Makonya Correspondent IN an era where traditional leaders are increasingly expected to champion development alongside their customary responsibilities, Headman Rodwell Murwira of Murwira Village under Chief Marange is demonstrating…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×