Kunanzwa usuku lweWorld Wildlife Day

Nkosilathi Sibanda
ILIZWE ngoLwesibili lihlangane lamanye amazwe ukunanza usuku lwe-World Wildlife Day kunye losuku lwe-Africa Environment (Wangari Maathai) Day.

Lonyaka kugxilwe ekuvikeleni izihlahla zemithi yokwelapha lezilephunga elimnandi.

Kumbiko wayo kuliviki, mayelana lokunanzwa kwamalanga la, ugatsha lwe- Environment, Climate and Wildlife kuHulumende, luthe imikhosi le inikeza ithuba lokuthakazelela inotho yemvelo, ukwazisa uzulu kunye lokuqinisa ukuzimisela kwelizwe ekuvikeleni imvelo.

Lonyaka, usuku lwe-World Wildlife Day lunanzelelwa ngaphansi kwendikimba ethi, “Medicinal and Aromatic Plants: Conserving Health, Heritage and Livelihoods”, kuthi usuku lwe-Africa Environment Day (Wangari Maathai Day) lona luhamba ngesihloko esithi, “Biodiversity and Traditional Knowledge: Conserving Health, Heritage and Livelihood.”

Ukugxila ezihlahleni zemithi yokwelapha kutshengisa indima yazo enkulu kwezempilakahle, emasikweni lasempilweni yabantu emaphandleni. Kuleli lakwamanye amazwe e-Africa, imithi yesintu isaqakathekile kakhulu ekwelapheni.

Lanxa kunjalo, abezemvelo baxwayisa ngokuthi izihlahla lezi sezibhekane lobunzima obubangelwa yikubhidlika kwendawo yokukhula kwazo, ukuvunwa ngokweqile kanye lokuthengiswa okungekho emthethweni. Ochwepheshe bathi kubalulekile ukuthola ibhalansi phakathi kokuzisebenzisa lokuzivikela ukuze kugcinwe inotho yemvelo ngesikhathi kusekelwa izidingo zomphakathi.

IZimbabwe isanda kuqeda uhlelo lwayo lweNational Biodiversity Strategy and Action Plan (NBSAP), olubeka phambili ukusetshenziswa kwemvelo ngendlela efaneleyo lokulondoloza ulwazi lwabokhokho kumizamo yokuvikela imvelo.

Kusenjalo, ugatsha lweForestry Commission lukhiphe umbiko wokuthi umphakathi kumele athathele phezulu ukugcinwa kwezihlahla lemvelo jikelele.

“Okubaluleke kakhulu yikulondoloza imvelo. Kumele sithole ukuzwisisa ngcono ngokugcina imvelo sisebenzisa ulwazi esalutshiyelwa ngokhokho. Kusukela kudala, umphakathi ubelondoloza imvelo okugoqela izihlahla, amanzi, amaxhaphozi esebenzisa ulwazi lwabadala.

“Sikhuthaza ukuhlanyelwa kwezihlahla ezigabeni. Sisebenza logastaha lwe-Environment, Climate and Wildlife kuHulumende lezinye ingatsha, iForestry Commission izimisele ukulolondoloza imvelo ngendlela efaneleyo,” kubika iForestry Commission.

 

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *