Ethel Ncube
ILIZWE le-Zimbabwe leleBotswana asebambisene enelisa ukuvikela inkomo ezingu-72 000 esabelweni seMatabeleland South kumkhuhlane weFoot and Mouth ngenhloso yokuvikela izifuyo kusizwekazi se-Africa.
Kubikwa ilizwe leBotswana linike ilizwe lethu imithi engu-100 000 yokuthi abafuyi benelise ukuvikela inkomo kumkhuhlane lo.
Kuvele njalo ukuthi sekuvikelwe inkomo ezingu-72 227 phakathi kwezingu-78 034 ezikhangelelwe ukuthi zivikelwe kumkhankaso lo.
Uhlelo lolu oluqhutshwe yizisebenzi ezivela emahofisini eVeterinary Services kubikwa ubuhlose ukuvikela inkomo ezisezigabeni ezisendaweni eziseduzane lemingcele yelizwe ezigoqela eGwanda, Beitbridge, Matobo kanye leMangwe, okubikwa kuyizo indawo lapho okumemetheka khona imikhuhlane ngenxa yokuhamba kwezifuyo zisuka kweleZimbabwe zisiya kweleBotswana.
Umqondisi weVeteriany Services esabelweni seMatabeleland South uDokotela Enart Mdlongwa ubike ukuba uhlelo luyancedisa kakhulu esigabeni lesi.
“Ilizwe leBotswana lasinika imithi (doses) engu-100 000 ukuthi senelise ukulwisa umkhuhlane weFoot and Mouth kulesisigaba. Iziqinti ezine eMatobo, Gwanda, Mangwe leBeitbridge yizo ezangena kulolu hlelo. Sesenilise ukuvikela inkomo eziyisilinganiso se-93 phesenti kulezo ebesikhangelele ukuzivikela.
“Indawo yakithi ingcelelane leBotswana njalo siyabonga uhulumende weBotswana ngokubambisana lathi ekulwiseni lesisifo sibona kuyinto enhle kakhulu. Umkhuhlane lo, ulakho ukuhlasela amazwe la, ingakho ukuqinisa amasotsha omzimba kunkomo lezi kuzenza ukuba amazwe la avikele izifuyo zabo.
Uqhubekele phambili ebika ukuthi inengi labantu esabelweni lesi liphila ngokufuya ngakho izifuyo kumele zivikelwe.
“Esabelweni lesi abantu abanengi baphila ngokufuya, yikho nje kusenziwa yonke imizamo yokuba izifuyo zivikelwe.
Ngaphansi kwaloluhlelo sekuvikelwe inkomo ezingu-72 227 kulumkhuhlane. Abafuyi bakhuthazwa ukuba basebenze labe-Veteriany ukuze bevikele izifuyo zonke,” kuphetha uDkt Mdlongwa.
Ekuqaleni kwawonalo umnyaka kuke kwaqhamuka umkhuhlane weFoot and Mouth esigabeni seMangwe, okwenze abeVeterinary services bathatha amanyathelo okuvikela izifuyo ngokuthi kwehlukaniswe izifuyo kanye lokwenza inhlolisisa ukuze kuvikelwe ukwanda kwawo.
Umkhuhlane lo uvame kuzifuyo ezilamasondo ezifana lenkomo, imbuzi, izimvu lengulube. Usabalala ngokuphangisa ngokuthintana lokusebenzisa izinto ezithinta izifuyo kanye lokuhamba kwabantu phakathi epulazini.




