Nanzelelani amawemusi ezifuyweni

Ethel Ncube

KUQAKATHEKILE ukuthi abalimi benze isiqiniseko sokuthi bayabulala amawemusi ahlasela izifuyo.
UDokokotela Oswin Choga obona ngempilakahle yenyamazana kunhlanganiso yeFivet uxwayise abalimi ngokuqakatheka kokubulala amawemusi.

Uthe amawemusi ayingozi ezifuyweni njalo engadala imikhuhlane kucine kusenza umlimi alahlekelwe yimali enengi.
“Izibungu ziyingozi kakhulu ezifuyweni njalo yizo ezibangela ukuthi izifuyo zibanjwe yimikhuhlane okudala ukuthi izifuyo zicine zisifa umlimi alahlekelwe yimali enengi. Okunye njalo amawemusi ehlisa isisindo ezifuyweni njalo aphambanisa indlela ezikhula ngayo,” kutsho uDkt Choga.

Uthe kulemihlobo emithathu yamawemusi ahlasela izifuyo agoqela ama-tape worm, round worm lama-fluke worm.
“Kulemihlobo emithathu yamawemusi la ahlasela izifuyo agoqela ama-tape worm, round worm lama-flukes.
“Ama tape worm ahlasela ukukhula kwezifuyo njalo aqeda lama-nutrients emzimbeni wezifuyo. Ama-round worm ayamunya igazi aphinde aqede lama-nutrients. Ama-flukes ayadla enyameni.

Uqhubekele phambili esithi kulemithi abalimi abangayisebenzisa ukubulala amawemusi ezifuyweni zabo.

“Kulemithi abalimi abangayisebenzisa ukubulala izibungu ezifuyweni zabo egoqela i-ranox, valbazen kanye le intermectin. Ngenyanga kaNkwenkwezi kusiya kuNhlangula kumele banike izifuyo zabo i-runox kanye le interectin.

Ngenyanga kaMfumfu kusiya kuLwezi bengasebenzisa i-ranox, valbazen kanye le intermectin.
“Okunye njalo imbuzi lezimvu kumele ziphiwe i-valbazen ukuze imbuzi zabo zivikeleke kuma-tape worms njalo imbuzi kumele ziphiwe umuthi lo nyanga zonke. Amazinyane kumele aphiwe i-valbazen ngemva kwenyanga ezintathu,” kuphetha uDkt Choga.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×