NGITHEMBA lisakhumbula bakwethu ukuba ngicine ngilethulela udaba lokuzingela ngokungekho emthethweni. Ngithe ukuzingela kungabe kusenziwa ngezinja, ngenduku, ngemjibila, ngemikhonto, ngemibhobho, ngemitshoko kumbe ngani, uma umzingeli engelachence kumbe imvumo (permit) yokuqhuba lowomsebenzi, udala icala.
Kundatshana yethu yalamuhla, ngizagcwalisa isithembiso sami sokulethulela abadingwa ngamapholisa. Bagoqela uGodknows Nkomazana oleminyaka engu-23 eyokuzalwa. UNkomazana udingelwa ukwephula isahluko 136 somthetho we-Criminal Law (Codification and Reform) Act, Chapter 9:23.
Leli licala elibalisela phakathi; ukubamba omunye umuntu ingqondo ujonge ukumqila, ukuthembisa amanga lokunye okunjalo. Icala leli laziwa ngelika-fraud ngesiNgisi.
Kubikwa uGodknows wathatha umakhalekhukhwini wesinye sezisebenzi zenkampani yamalahle eHwange.
Wayethembise ukuyayilungisisa ifoni le kodwa wacina eseyithengisa ezidlela imali. Icala leli lehlukana lokweba ngoba babenikane kuhle umakhalekhukhwini lo anduba uGodknows awuthengise. Ubuqili busekuthini uNkomazana wayekwazi ukuba uvele ufuna ukuthengisa ifoni le esikhuluma ngayo kodwa wayithatha ngobuqili bokuthi ufuna ukuyayilungisisa kukanti ujonge ukuzithengisela.
UNkomazana mude okwe-1,67m, ulomzimba omncane, umbala omhlotshana, inwele ezimnyama njalo ucine ukubonakala esahlala ku-WF47 Nguminja, eHwange. Ozambona kamkhuthaze ukuthi aye emapholiseni aseduzane laye ayezigeza ngoba umlandu lo, ogoqela i-$55-00 eyintengo yefoni, usawetheswa nje kuphela. Phela yena usesemsulwa. UGodknows udingwa yi-Zimbabwe Republic Police (ZRP) Hwange.
Omunye njalo odingelwa i-fraud nguWiseman Kajidori Kachidza oleminyaka engu-34 yokuzalwa. UKachidza yena waqila inkampani yakhe ngokwamukela imali yabathengi, ebanika ama-receipt kodwa engabhali amabizo ayo ku-Credit Account yenkampani. Ngemva kwalokho, wazifakela imali le esambeni sakhe. Watshontsha imali yenkampani yaze yaba yi-US$9 843 evayo anduba ubuqili lobu bunanzeleleke.
UWiseman udabuka eMt Darwin kodwa icala leli walidalela eHwange kweyinye njalo inkampani emba amalahle. Uphakathi laphakathi ngobude, umzimba wakhe lawo uphakathi laphakathi njalo inwele zakhe zimnyama ziyageleza. Wacina ukubonakala esahlala ku-1979 Empumalanga edolobheni leHwange. E-Mt Darwin, uhlala esigabeni sakoRondo Chigango.
Kwezobuqili lobu, silikhuthaza ukuba liqaphele o“tsotsi”; omahlakanipheni abazenza onogwaja abamsulwa kodwa bona bengamagwelegwele. Lingangeni kuzivumelwano zokuqhuba amabhizimusi ezingalotshwanga phansi kumbe ukuhlelwa ngokusemthethweni. Osomabhizimusi kabahlole izisebenzi zabo zonke bengakaziqatshi. Lokhu kwenziwa ngabacuphi beZRP, i-Criminal Investigation Department (CID) abayibo abacubungula ngezamacala obuqili.
Phela umuntu angeke aqalisela ukweba ngaloluhlobo kunkampani yamalahle, kodwa isenzo sakhe sikhomba ukuthi ukwejwayele, kungumkhuba wakhe. Watshaya utshani-ke uKajidori. Impi yomanyano wamapholisa lozulu imzingela njalonje imdinga endaweni zonke zelizwe lasemhlabeni wonke jikelele ngoba amaqili anje alomkhuba wokuchapha imingcele engazi ukuba kuleInterpol. Uzakutsha kuphela!
Ngalesi isikhathi izikolo zivulwa sekuyizikhathi zokuba abantwana lababalisi baphindele ezikolo zabo, kuyadanisa ukuzwa ukuthi kulomuntu ofana loWebster Chima owabalekela icala lokubulala omunye umuntu ngemota. UChima oleminyaka engu-24 yokuzalwa wabanjwa etshayela imota yohlobo lwe-Toyota Corolla nyakenye, engelachence.
Yeyi madoda! Kubikwa wathi esesekhulusini lomgwaqo weFolosi-Bulawayo lomunye ophuma enzikini yedolobho leHwange, wehluleka ukuqobotsha imota yakhe okwamenza agxobe umuntu owahle wafela lapho. UWebster wetheswa amacala amabili. Elakuqala ngelokwephula isahluko 49 somthetho we-Criminal Law (Codification and Reform) Act, Chapter 9:23 — ukubulalisa omunye umuntu ngephutha elinjengokwehluleka ukuqobotsha imota lokunye okunjalo (culpable homicide). Elesibili litholakala kusahluko 6(1) somthetho we-Road Traffic Act, Chapter 13:11. Isahluko lesi sikuchaza obala ukuba akekho umuntu ovunyelwa ukutshayela imota engelachence.
Ungaze utholakale uzihlalele nje esihlalweni somtshayeli usithi imota imile, uyabotshwa. Akuqalwa ukuhlala kuleso sihlalo ungelachence. Ingozi ezibangelwa yikuba kulesosihlalo ngezokuthi ungayivusa leyomota ulibele kumbe uyivuthele ngokwengeza amafutha uma iduma ngokungazi. Ucina ubulalisa abanye abantu kumbe ukudala amanye amacala. Ngokunjalo, kasiqaleni sifundele ukutshayela ngokugcweleyo anduba siqhube umsebenzi lo. Abanye ngabathenga amachence. Kubi lokho ngoba imota ayilabuhlobo lomuntu, iyingozi yikho yachazwa ngelikanqola yomlilo!
Bakwethu, ngiphetha ngokuxwayisa abatshayeli ukuba batshayele ngonanzelelo emigwaqweni yethu yonke yelizwe kanye lasemakhaya kumbe emalokitshini. Abahambayo, kasihleleni inhambo zethu kuseselesikhathi singacini sesiphithizela sonke sikhathi sinye. Singakhohlwa ukubonga uMlimu ngokusigcina asenza khona mihla yonke ukuze aqhubeke esihlenga lokusengeza amandla lamasu okwenqabela izingozi zasemgwaqweni, thina ndalo yoluntu njengenceku lencekukazi zakhe.
Umlobi utholakala ku-(04) 700171-9 Extension 3193; 0735752386 /0716616987/ 0783185092/ [email protected]/[email protected]/ [email protected]




