Phos’ elakho: Into enhle iyabukwa

Cornelius Luphahla
BAKAMTHWAKAZI babengasomi abadala mhla besungula isitsho esithi indoda iwa iphinde ivuke. Ngeke kusolwe muntu lokhu ngoba kwenzakala kusa kwamalanga okuchaza ukuthi oMandulo babekhaliphe kabanzi noma nje babengakufundeli lokhu.

Indaba le engikhuluma ngayo ibonakala sobala kwezenguqu nanku phela iTshilamoyo eminyakeni edluleyo ibingaseyini wonke amaqembu lamaqenjana enguqu kade evukela kiyo. Ngubani owayesazi ukuthi izavuka yenze izimanga edume ngazo bakwethu?

Ngubani owayethemba ukuthi iDeMbare izafa yabhuqwa yiBosso njengalokhu okwalezinsuku osokuyinsakamvukela umchilo wesidwaba? Eminyakeni edluleyo bekuthi nxa kusiyadibana iDeMbare leBosso kube kusaziwa ukuthi iBosso sisiyaboniswa ukudla kwamehlo. Labasekeli beBosso besebeze bayibalekela sebesekela amanye amaqembu kuthi abanye babengasayibukeli noma idlala ngoba besazi ukuthi zonke zivukela kiyo.

Kusinwa kudedelwana Mthwakazi kaNdaba, iBosso layo sidedele iDeMbare lamanye amaqembu ukuba ayitshaye ingquzu esemuva yona ikhokhele. Yayiwile sibili iTshilamoya kodwa okwamanje kukhanya siqalile ukuvuka noma nje kukhanya kayikafiki ezingeni eyayisaziwa ngalo. Kunjalo, lomuntu kaze athi nxa evuka ahle agijime kodwa uqala azelule exotsha ubuthongo ngemva kwalokho aqale-ke ukugijima.

Kambe ngubani ongawuzwanga umkhosi wangoMgqibelo kuviki ephelileyo lapho iBosso ebhuqe khona iDeMbare kabuhlungu kwaze kwahela kozeleyo? Isimanga lesi esenziwe ngamahlolanyama besesifana lenhlaka yotshani ivelakanci ilihlo lentwala. Nanku namhlanje sesiphenduke inhlalayenzeka. Asazi-ke kwelizayo ukuthi izazala nkomoni njengoba nje iBosso ingadibani leDeMbare kuphela. Lapho-ke sizayicela isivuthiwe.

Singakhuluma ngeBosso ngoba isenza izimanga kulezinsuku kodwa kuqakathekile ukuba sikhumbule ukuthi amaqembu la angathi asele emuva lawo eminyakeni ezayo azavuka njengayo. Kwelinye ilanga sizabe sibabaza Iziqholo zeZhwane sezisenza izimanga zingaseqiwa ngitsho yiliphi iqembu.

Mthwakazi omuhle ngalokhu-ke kangikhulumi ngezenguqu kuphela kodwa ngikhuthaza uzulu ukuthi ananzelele amaphutha asehlangane lawo ukuze enelise ukuwalungisisa ukuze angaphindi ahlangane lawo ngoba sesazi ukuthi kufanele awalungisise njani. Yebo kambe umsizi ngowembiza zonke kodwa akutsho ukuthi imbiza kufanele ziyekelwe zilomsizi ukuze kugcwaliseke isitsho sabadala kodwa kuqakathekile ukuthi kube lomehluko phakathi kwembiza eqeda kupheka lembiza esigezisiwe.

Kunjalo bakwethu into enhle iyabukwa ngakho kuqakathekile ukuthi kwelizayo kube ngomunye umuntu kumbe elinye iqembu lezemidlalo esizabe silitshayela ihlombe ngemva kokwenza imisebenzi yalo emihle. Okwamanje ingqobe sisele kini bakaMalandela ukuba likhethe indlela ezinhle zokuthola udumo.

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *