Phos’ elakho: Isikhathi sokucela izulu sesisondele!

Isizwe siba yisizwe ngokulandela amasiko lemikhuba yaso, kuvamile ukuzwa abantu abadala bethi isizwe esingalandeli amasiko aso siwela ezindongeni sikhilikithele emawatheni.

Kuminyaka emithathu edluleyo esigabeni sakithi kuze kwakholwa omunye umngane wami umakholwa ngokubona njengoTomasi wasebhayibhilini. Nxa kusondela inyanga kaMpandula kuyahlalwa abantu babuthane babe yimbumba. Kuhlangana imihlobo yabantu abatshiyeneyo abagoqela abamabandla ezinkonzo, abakholelwa emadlozini labantu nje jikelele, kukhethwa indawo kukhulunywe loMdali, uMvelingqangi ebikelwa izikhalazo zokuthi kucelwa izulu line kuhle lingabi lolaka njalo lingani lilomoya futhi lobudli bezilimo bungabi bunengi.

Kwenziwe esigabeni sakithi esisemhlubulweni wasemaNdebeleni eNingizimu yaseGwanda lana izulu kuminyaka edluleyo bavuthisa abantu lotshani baba bunengi izifuyo ezigoqela ombuzi, inkomo, ozimvu kanye labobabhemi kuzele lalonyaka nxa kungenziwa njalo liphinde line izibaya ezinengi zizadlana uboya izinkomo.

Ngikhumbula ngomunye umnyaka ngathi ngivakatshele kweyinye indawo esemhlubulweni wasempumalanga ngathola enye indoda igwetshwe inkomo ezimbili ngoba iyephule isiko lomdabu waleyo ndawo. Banengi abangakholwayo ukuthi amasiko ayalandelwa njalo ayasebenza, uzwa bekutshela ukuthi yizinto zakudala lezo, izulu nxa livele lizakuna liyabe lizakuna.

Kwezinye indawo sebeqalile ukudobha amathambo etshiswa lokutshisa izihlahla ziselatshelwa ezitshaywe yinkosazana ngitsho izulu phela. Abanye ngababuthana entabeni zendawo ezinkulu, abanye ngabakhetha iziziba kumbe izihlahla ezinkulu sekusiya ngembali yendawo. Kwezinye indawo kuphekwa lotshwala besiNtu, kwenziwe isiko ngabadala kumbe abakhokheli besigaba.

Lonyaka emhlubulweni wakithi kuzacelwa njalo ukuthi inyamazana zasendle ezifanana labondlovu zingahluphi ngokudlela abantu izilimo zabo njengomnyaka ophelileyo okwacina sekubizwa ababona ngezenyamazana zendle zadutshulwa ezinye zakhona abantu badla inyama, ngezwa omunye laye olokholo lwakhe ecela ubuchopho bayo indlovu enye eyayibulewe asazi ukuthi wayefuna ukubenzani, mhlawumbe wayefuna ukwenza ngabo umfuma amafutha okugcoba ngenxa yokubona izinto zisenzakala emveni kokubuthana kwabantu besenza into zabo zomdabu lonyaka ngibona abantu abanengi belikhuthalela leli langa besenza amalungiselelo akhona labapheka utshwala besiNtu sebeqalile ukuvubela.

EMandulo bathi kwakuthunywa ihosana iye eMatojeni, eNjelele isiyacela izulu mhla iphendukayo ifika lihle litshaye phansi elikazamcolo, abantu babematasatasa obhulomu laboJamuluthi sebebotshwa kulinywa.

Into ejabulisayo yikuthi loHulumende uyagqugquzela ukuthi abantu balandele amasiko abo.

Kwezinye izizwe umuntu wakhona uhle umbone langendlela ayabe evunule ngayo ukuthi ngumhlobo bani womuntu.

Ngithemba ngezindawo ngendawo abakholelwa emasikweni sebeqalile ukwenza amalungiselelo okwenza isiNtu kulungiselelwa ukusewula kwalo izulu.
Ayixabene.

Related Posts

IMIGIDO IZOLO

Siphathokuhle Ngulube Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kuhle ezifundweni zenu njalo lekhefu eliphakathi kwalo lilisebenzisa kuhle ezifundweni zenu. Kuleli iviki sizaqhubeka ngemigido yezolo. Omunye umgido obugidwa kakhulu izolo ngumgido wamantshomane. Lo…

‘Uyalunga umgwaqo weTsholotsho’

Sikhumbuzo Moyo INHLANGANISO yeBulawayo-Nyamandlovu-Tsholotsho Taxis Association isifake i-R10 000 kumsebenzi wokulungiswa komgwaqo osuka koBulawayo usiya eTsholotsho, njalo ibika ukuba umgwaqo lo uyinsika yokuphila kwabantu abanengi. Imali le inikezwe iTsholotsho Road…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *