Phos’ elakho: Lonyaka yindlala yezulu . . . !

Kwakuthi nxa kufika izikhathi zenyanga kaMpandula umlimi wonke abeseqogelele inhlanyelo yakhe ukwenzela ukuthi nxa izulu lisewula aphange umdaka, oJamluthi sebegaxwa amajogwe badonse amakhuba ukuze kutholakale ukudla.

Obabhemi labo kube ngokufanayo, batshaywe baze baxathuke kulinywa emasimini kungadlalwa. Kuthi labo abalezimali baqhatshe amathalakitha bavele bangene kanye phansi kube bomvu.

Kumnyaka odluleyo, izulu lisewule ngesikhathi. Bangena emasimini kwalinywa, kuthe amabele amanengi esekhahlele abalimi abanengi sebezitshela ukuthi lonyaka ngeke batshona bekhangelela ukwamukela okokunikwa, yeka umuntu owathi ikhaba alibukwa wayekubonile, indawo ezinengi kwaba yimvimbi, amayezi agubuzela njalonje ilanga langabonakali.

Kuhlale njalo kugubuzele kulamayezi ilanga lingabonakali, kwezinye indawo kwadonsa phose amaviki amathathu lokhe imvimbi ibambile, izilimo zaqala ukutshintsha umbala ubuhlaza baphenduka baba lithanga lokukhula kwakhona kwema ndawonye kwatota, amasimu aba lezifudlana phakathi amabele kwakhukhulwa ngamanzi, amanye ayesiwa wodwa ngenxa yobumanzi ikakhulu lababalimi abangatshonisiyo amakhuba abo abatshaya ugatshompo angisakhulumi, yiwo ahle awa kuqala nxa ungatshonisanga amagodi.

Kuvamile njalo ukuthi izulu lingaba linengi kakhulu lobudli buba bunengi kwezinye indawo kuqhamuke amagundwane akade equma amabele esamila kwaba lezinye intothoviyane akade zihamba ziludwendwe nxa zifika emasimini bezigela kungani ngumuntu ophuce ikhanda ngesigelo. Amagundwane ebezikholisela ngoba ebesidla sibi sentanga lendumba ngitsho lemini libalele.

Kwezinye indawo bekusithi ngapha kutota, indlovu lazo zingena emasimini zisidla lawo mabele. Bezibathwalise luklubhu, nxa kungatshelwa abogatsha lwenyamazana isikhathi esinengi bebephuza ukufika bathole sezitshaye zabhuqa bethi abalamafutha kumbe imota.

Abakhele endaweni ezilendlovu, babovule abalimi ngoba phela indlovu azifani lenkomo ukuthi zingakudlela emasimini uzafuna inhlawulo yamabele akho kumnikazi wazo. Izilimo ezifanana lamakhabe, amajodo kwabolela phansi njalo amanye amabele amilile ngoba abesevuthiwe kodwa abalimi baswela ithuba lokuthi bawasike ngoba izulu lisina njalo nje.

Amanye amabele afela enkotheni ngoba isikhathi sokuhlakula singekho ngenxa yezulu, phela ukhula lezulu ngamathe lolimi, lukhula masinyane ukhula lubulale amabele, kwezinye indawo belisina ngesiqotho futhi lilomoya liwise izilimo umuhlwa uhle uthi zimbiwe ngulinda uhlangabeze usiyafihla emhomeni.

Imifula emikhulu lemincane ibihuba nsukuzonke abanye bethathwa ngamanzi bezama ukuchapha emazibukweni angela bholoho, emachibini lamaxhaphozi ubufica kungamanzi wodwa inkomo zisala ukungena ezibayeni ngenxa yodaka, zisesaba ukuvuvuka amasondo uthole ingxagu sezivuvukile.

Loba nje amanzi ayabe egcwele yonke indawo kwezinye indawo uHulumende kumele avuselele uhlelo lokuholisa abantu ukudla ngoba yizililo zodwa ngendlala yalonyaka. Ayixabene!

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×