UMBONO: Kuqakathekile ukulondoloza ezemvelo

UKUGAMULA izihlahla yikubulala imvelo kunye lelifa ebesilakho ukulitshiyela abantwabethu. Inyamazana zona eziphila kuleliganga zisuka zibaleke kuthi amanye amazwe abuthe imali ngalezi nyamazana thina sibuzana ukuthi kambe impala, kunye lezilwane ebesilazo zidliwe yini.

Kuyadanisa ukuthi kulabantu abaqakathekisa inzunzo yelanga elilodwa basuke bakhohlwe nya ukuthi kulakusasa.
Uthola umuntu egamula izihlahla egwaba ngemali ayitholayo nxa ezithengisa.

Kumbe njalo uthole umuntu esenze umnyaba ofika le ngenkuni ezimanzi kwazise yizihlahla eziqunywe zaquntwa amahlamvu.

Kambe indawo ingabukeka ithini ingela ngitsho lesihlahla esisodwa. Khona umhlabathi ungavunda kanjani.
Abanye njalo ngabatshisa amadlelo kungani akusindaba zalutho. Pho izifuyo zidleni nxa amadlelo kungasela?

Kungumlandu womuntu wonke ukuthi alondoloze imvelo ngoba phela ingeyethu, hatshi abanye abantu. Nxa umuntu angabona yiloba ngubani elumathisa amadlelo kuhle aphange azise abomthetho ukuze abotshwe ngoba vele imililo yendle ivame kusukela kuyonale inyanga kusiya kwekaMfumfu ngoba utshani buyabe sebomile kanye lezihlahla njalo kuyabe kulomoya.

Mhlawumbe inengi lalezi zigangi alazi ukuthi kulicala elikhulu ukutshisa amadlelo ngoba lokhu kuyingozi hatshi ebantwini kuphela kodwa lakunyamazana zendle.

Bakhona njalo labo abathi bangawadla amabele basuthe basuke banakane ukuthi umhlaba ngowabo. Uthola belahla izitompi zegwayi bengazicitshanga zisuke zilumathe utshani. Kuhle-ke ukuthi umuntu nxa ebunathile utshwala angabambi igwayi ngoba laye elakho ukuzitshisa.

Otsheketsha abaphatheka kulo umsebenzi okungekho emthethweni labo sebebangele ukugugudeka komhlabathi.
Izulu lithi nxa lisina umhlabathi uthanyeleke uyebuthana ndawonye uthole izilimo seziswabile nanku phela ziyabe zihleli emhlabathini ongela kudla okweneleyo.

Kuqakathekile-ke ukuthi njengezakhamizi zalelilizwe sibambane izandla ekuthuthukiseni imvelo yethu sigwabe ngayo kuzethekeli eziza elizweni kukanti njalo ngasikhathi sinye sithole imali yakwamanye amazwe.

Kungumlandu wethu njalo ukuthi izizukulwane zethu zithole ilizwe leli libukeka njengalokhu lathi salithola lilihle kubokhokho bethu.

Asibambaneni izandla-ke silwise izigebengu kunye lezikliwi zona-ke ezisuka zikhangele isamba sazo kuphela.
Kuhle ngoba ilizwe lethu selilenhlanganiso ebizwa ngokuthi yiEnvironment Management Agency ekhangela ngokulondolozwa kwemvelo.

Inhlanganiso le isebenzisa umthetho weStatutory Instrument 7 womnyaka ka2007, wokulondolozwa kwemvelo, uyabopha labo abephula imithetho efana lokuqala umlilo endaweni eliganga.

Nxa singalondoloza imvelo yethu silakho ukwethekelelwa ngabantu abavela kwamanye amazwe ngoba lenyamazana zendle esilazo siyabe sesizilondoloza egangeni lapho ezihlala khona.

Lokhu kutsho imali enengi evela kwamanye amazwe, nxa singaqala ukulondoloza imvelo kusukela khathesi.
Asibambaneni izandla sithuthukise ilizwe lethu.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *