Phos’ elakho…Sekuguqukile ukukhonza lenzinsuku!

IZOLO sikhula kwakuthi nxa kutshaya ihola lesitshiyangalolunye ngeSonto kwakungakhunjuzwa muntu ukuthi sesitshayile isikhathi sokuya enkonzweni.

Mina ngangihamba kuqala ngoba sasingena izifundo zangeSonto (Sunday School). Wawuthi ungaphuza bakuhleke abanye bethi uzakuba yingilosi kaSathane, nanko phela uSathane ezinkonzweni waziwa njengengilosi embi, elolunya, lomoya omubi yikho wazama ukulinga uJesu kodwa wehluleka.

Sasifika sikhuleke sicule, khathesi ungakhangela ezinkonzweni ezinengi nxa kuhlatshelwa abantu bayaklabalala, kutshaywa lamakatali lemipululu nxa ubucwadlana ungajika usondele eduze ucabanga ukuthi kulamaqembu amanengi ancintisanayo.

Labakhonzayo abasafani labayizolo, sebekholelwa ekuthini impendulo yemikhuleko kumele bayithole khonapho khonapho njengomuthi lo omenyezelwa ukuthi ubulala amagundwane nxa ethe awudla.

Abanengi baphenduka imhambuma, bangena kulelibandla baphume, bangene kuleliya bedinga ukuthi bathole abakucelayo kuMvelinqangi. Uzwa bethi nxa umfundisi kumbe umvangeli etshumayela besabela bethi ngolimi lwabondlebe zikhanyilanga, “I receive.” Betsho ukuthi bayamukela izibusiso.

Abanye ngabakhulekela ukuthola imali enengi bengazi lokuthi iyabe izavela ngaphi ngoba incwadi engcwele ikhuthaza ukuthi umuntu kumele asebenze gadalala, adle izithukuthuku zakhe. UNkulunkulu abe sembusisa.

Ungakhangela khathesi kulamanye amabandla anika abazalwane amatshe amathathu lezigubhu eziyabe zilamafutha (anointed oil), ufica abafundisi kumbe abavangeli bakhona bekhuthaza ukuthi ngaso sonke isikhathi kumele bahlale belamatshe lawo ezikhwameni kumbe lawo mafutha, abanye ngabagcina udiwo ezindlini kuthelwe lamanzi phakathi. 

Ngibe sengizibuza ukuthi pho kayisikho ukukhonza izithombe okwalotshwayo kumilayo elitshumi ukuthi ungabi labanye oNkulunkulu. Kambe nxa suzahamba usindwa ngamatshe lezigubhu kuyabe kungasi sithixo yini?

Ngikhumbula elinye isela elathi libanjwa latholakala lilalamatshe amathathu abawabiza ngolimi lwasempumalanga bathi “matombo matatu” bathi nxa ungawafaka esikhwameni akuvikela entweni ezinengi. Isimanga lelisela labanjwa lagwetshwa mhlawumbe okwaba yisibonelo lakuye ukuthi kawasebenzi amatshe lawo.

Banengi abaqala amabandla la asenika abantu izinto ezehlukeneyo okubikwa ukuba zilamandla okubavikela lokubenza babe lenhlanhla. Abanye abakhokheli bakhona siyake sifunde ngabo kumaphephandaba njalo sizwe ngabo lasemisakazweni sebenze okungahambisani leBhayibhili okufana lokubanjwa besemacasini labazalwane. 

Abafundisi bakhathesi sebehlukene labayizolo. Abanye bakhona sizwa kuthiwa bayatshela abazalwane ukuthi kumele banikele ngemali engaka, akusekho lokhuyana okokuthi unikela ngemali oyenelisayo.

Aginqe umzalwane aze adale izikwelede efuna ukujabulisa umfundisi ukuze aphiwe izigubhu zamafutha lamatshe amathathu. 

Abantwana bomfundisi bayabe befunda ezikolo ezidulayo njalo ehlala emasabhabha ngezimali zabazalwane. Adle, akhombe ngophakathi athengelwe lokokudla lempahla zokugqoka ngapha abazalwane begqoka izicathulo ezibhoboke ngaphansi sezitshekile.

Ayixabene! 

 

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×