Phos’ elakho: Thutshu intwasa lezayo

ZIYASUNDUZANA insuku ziphenduke zibe ngamaviki, lawo angqikilane abuswe zinyanga lazo zithubulane zibe zintathu zibuswe yizigaba lazo ziphethe seziyiminyaka. Yikho-ke okwenzakalayo lakhathesi nanku phela ubusika sobudedele intwasa nansi sitshaya eyayo ingquzu noma nje ihlobo lalo lisasemathumbu entaka.

Injalo impilo, insuku ziyahamba kuguquke ngitsho lomumo womkhathi. Ekadeni kwakuthi nxa kunje abadala bahle baqale ukulungiselela ihlobo okuyilo inkunzi yazo zonke izigaba zomnyaka kwelakoMthwakazi. Liyinkunzi ngoba yilo phela elijabulisa imvelo kanye labantu bonke jikelele.

Angithi nje amalungiselelo la ayeqala ngokudinga imvubelo yembewu okuyiyo ezaletha ukudla emphakathini.

Abanye babehle bangene iganga bayezigebha iziphunzi kube luthuli. Maye ngalezo eziqala ukuhluma zaziyabe zizithelile bakithi ngoba yizo phela ezigejwayo ngenxa yokubamba kwazo amanzi.

Noma nje zazigejwa kodwa iyabe ingaphelelanga imvubela yenhlanyelo nxa kungasatholakalanga amanzi ensewula kumbe awenjiwa enzikini yolwandle olugubha amaza. Kwakuthi nxa lisewula izulu noma litshaye phakathi kwamabili abalimi babevuka bayelikhongozela sibili.

Wawuthi nxa uvubele yasutha inhlanyelo noma kuthiwa ngalowo mnyaka izulu kalikho wena uyavuna kuphela.

Abangaziyo bengala bembe phansi bethi ngamalimi ezansi. Kunjalo bakwethu, ukungazi kufana lokufa sibili.

Kulezinsuku balutshwana abasadinga imvubela yembewu sebesithi yizinto zakudala abanye sebekubiza ngelobuthakathi. Noma kunjalo isigwebo sabo bavame ukusemukela ngoba indlala ihle izitholele indawo yayo ihlale yakhe sibili kuthi labo abasabambe koludala uthole bewatshaye kwabanzima uzwe sokuthiwa bayathakatha. Yebo bakhona abavubela ngendlela elokuganga ukuze bathathe amabele abanye, labo ekadeni babengavunyelwa esigabeni babenukwa yizangoma zibabhuqe ngetshoba imvubela yabo ibhuluke.

Ezifuyweni-ke lesisikhathi sinzima ngoba kwakuthi nxa sokuthwasa ihlobo ezindala kanye lamathole angamunyanga asutha zidilikele phansi kube nzima. Abakhaliphileyo babehle bazidlele ezindala zingakaze zacuba besesaba ukulahlekelwa yizifuyo zabo. Noma nje bethi ingcuba ilahlwa ngomlomo kodwa kwakusuka kube sanhlekisa nje ukuthi indoda uzwe kuthiwa icutshelwe yinkomo.

Nxa inyama le noma yayingaba nengi njani eyinye yayisonyiswa ibe yimihwabha kuthi eyinye icholwe ifakwe isawudo yenziwe ugume. Lapho-ke abafana babeyabe bezitika bakithi besekweluseni bekhuma ikhotha leli basuke lapho bazinathele amanzi emachibini izisu gebhugebhu, njengoba ayengavamanga ukucitsha.

Okunye nje okuvame ukukhathaza ezifuyweni ngalesisikhathi ngumkhawuzane ngoba uhle uhlume bakithi emafusini kube luhlaza tshoko. Maye ngesifuyo esizavele siwuqunte singananzelele yiso kasikho. Abalimi abakhaliphileyo bahle bazinakekele ukuthi zingaze zayadlalela emafusini la.

Angithi kuthiwa umkhawuzane lo isifuyo akufanelanga silale phezulu kwawo,  asazi kumbe kuqiniseke kanganani kodwa kuqakathekile ukuthi impi uyivimbe isasekhathana. Lapha ngiveza ukuthi kubalulekile ukuba abalimi bayabe beqondile nxa behle besabisele izifuyo zabo zingafiki emafusini la alomkhawuzane.

Kulezinsuku kambe bangaki abaziyo ukuthi ugume kumbe ikhotha yini? Angithi lentwasa yakhona abanye abayazi njalo abazi lokuthi kwenzakalani ngalesisikhathi. Kunjalo-ke bakaMthwakazi izinto ziyaguquka njengezigaba zomyaka lezi engikhuluma ngazo.

BakaMthwakazi ngiyazi ukuthi abanye bayamangala ukuthi yini le engikhuluma ngayo kodwa kubalulekile ukuthi sikhumbuzane ngenhlalo yendulo ngoba isifundisa okunengi bakwethu. Intsha layo kuqakathekile ukuthi isale lembali enhle ngesizwe sakoMthwakazi.

Related Posts

Ukuhluzwa kogwalo Ugwalo: Umendo Olulotshwe nguBarbara C Makhalisa Izimilo zabalingiswa ziyaqhutshwa

Sikhumbuzo Dabengwa UMAZULU UMaZulu nguyisekazi kaNdaba ovela kugwalo njengomuntu olothando. Simbona efundisa uNdaba aze abe yilokhu ayikho khona, yena engelabo abakhe abantwana abanakekelayo kanye lomkakhe owayesebenza umsebenzi ophansi. Uyavela kugwalo…

Udilikajele ezihlotsheni ezabulala umuntu zimfanisa lomunye

IZIGWEBE udilikajele umuntu ngamunye iNkantolo eNkulu yaseMgungundlovu, izihlobo ezilahlwe licala lokubulala umuntu zimfanisa lomunye. Abagwetshiwe, uMthokozisi Ngwane (34) loSanele Mqondisi Ngwane (37), balahlwe licala lokudubula babulale uMnuz Nduduzo Ndlovu eHimeville,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×