Phos’ elakho: Ziyavulwa izikolo bantwana

Cornelius Luphahla
Kuliviki ngithanda ukukhuthaza abantwana kanye labadala ukuthi ithunga selidumela emansumpeni okuyikuthi akusensuku zatshwala izikolo zingavulwanga. Njengoba sezivulwa nje abafundi kufanele babophe ziqine balungele ukuyakudla ingwalo ngokupheleleyo.

Ngilusizi kulabo abathaba kakhulu baze bazikhohlwe ngekhefu bacine besembatha ijazi labantu abadala bona bengabantwana. Lapha ngichaza labo abasuka bangaziphathi ngekhefu baze bazithwale. Asazi-ke ngalabo ngoba bahle bayidlela eziko isatshisa izabaphendukela kubone uzulu wonke.

Ngakho-ke labo abasilayo kulolulaka lwekhefu ngithi kibo kabavuse inkophe balungiselele ikusasa labo. Njengoba sezivuliwe izikolo kubalulekile ukuthi bazi ukuthi balandani esikolo njalo bajongeni. Akukuhle bantwana ukuthi lithi nxa kufanele liye esikolo lina lifike lizidlalele likhohlwe ukuba abazali benu bathwala nzima bekhupha imfanelo zesikolo.

Ngiyazi inengi lenu bantwana ziyavulwa nje kaliyifunda esikolo kodwa lizilandela ukuyazikholisela nje lokuganga.

Uthola umntwana ecatshile engekho ekilasini ebalekele izifundo ethi uzonda umbalisi ofundisa leso sifundo. Kambe engaphumelela njani umntwana ozonda umbalisi onguye omfundisayo? Angithi nje yikho okudala ukuthi umntwana engaphumeleli ezifundweni. Pho likwenzelani bantwana?

Bantwana yazini ukuba nxa abazali besithi liye esikolo abatsho ukuthi liyevakatsha nje kodwa bathi liyefunda ukuze lakhe ikusasa yenu. Akukuhle ukuba umntwana atholakale ezihlalele ebholohweni ngesikhathi sesikolo ngakho kuqakathekile ukuba njengoba izikolo zivulwa nje umntwana aqinise ezifundweni.

Lani bantwana elifunda ezikolo ezikhatshana kuqakathekile ukuthi lingathathwa luthuli lwamadube ngokuvumela ukuyengwa ngabanye abantu, ikakhulu amajaha. Nxa usuke usiya esikolo ungaze wayengeka kodwa yazi ukuthi ujonge isikolo kuphela hatshi okunye.

Ngiyazi inengi lamantombazana landise ukuziyenga liqome amajaha asebenzayo ethi enzela ukuthola imali ukuze bazivikele endlaleni njengoba bayabe sebelambile.

Labo-ke bakhasela eziko njalo bazayikhomba ihogo bengayazi sebesitsha okamazokhela.

Anjalo phela amajaha, engathandana lentombi ithi nxa isizithwele bavuke ubunke bayenyanye bengathandi ngitsho lelizwi eliphuma emlonyeni wayo.

Isimanga yikuthi inengi lamantombazana alikuboni lokhu,  liyantula nje okwentundu kaSobukhazi eyabonwa ngabantu. Phaphamani mantombazana likhangele izifundo lidele izinto zabadala ngoba lakini ziyeza njengoba bethi inhlwa kayibanjwa ngekhanda.

Lani badala kubalulekile ukuba lifundise abantwana ukuba balandeni esikolo libuye njalo libakhuthaze ngokuqakatheka kwaso.

Angithi nje inengi labazali liyahambisa nje abantwana esikolo bengalaywanga ngitsho bethi nxa befika esikolo lapha bazenzele okwabo abakufunayo bengasafundi. Ngakho kuqakathekile ukukhuza abantwana bazali ukuze babe ngabazali bakusasa abahle.

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×