Sengani inkomo ngendlela eziqondileyo

YiNtatheli kaMthunywa

ABABONA ngokugcinwa kuhle kwenkomo zochago sebexwayise abalimi ngendlela abangazilandela nxa besenga inkomo.

UMnumzana Cosmas Muzunde ongu-Dairy Officer esabelweni seMatabeleland North ulimukise abalimi ngokuqakatheka kokusenga ngendlela eqondileyo inkomo.

Kubikwa kulendlela ezimbili zokusenga inkomo ezigoqela ukusenga ngezandla lokusenga ngomtshina.

“Abalimi abalenkomo ezinlutshwana sibakhuthaza ukuthi besenge inkomo zabo ngezandla. Kumele basebenzise amabhakede ahlanzekileyo futhi awe-stainless steel ukuze uchago lungangcoli. Asibakhuthazi ukuthi basengele emagabheni epulastiki,” kutsho uMnu Muzunde.

Uqhubekele phambili esithi abalimi abalenkomo ezinengi yibo ababakhuthaza ukuthi basebenzise imitshina ukusenga.

“Sikhuthaza abalimi abalenkomo ezinengi ukuthi besenge ngomtshina ukwenzela ukuthi bengathathi isikhathi eside besenga futhi bakwenze ngokuphangisa.

“Abalimi kumele bakwazi ukuthi nxa besebenzisa umtshina ukusenga ukhipha uchago lonke, okutsho ukuba umlimi uthola uchago olunengi,” kutsho uMnu Muzunde.

Uthe ukhuthaza abalimi ukuthi bengasengeli inkomo zabo yonke indawo.

“Sikhuthaza abalimi ukuthi basengele inkomo zabo kuma milking shed njalo kumele bewafakele khatshana lezindlu kanye lezambuzi, ukwenzela ukuthi impukane zingasuki ezambuzini zisiya hlala echagweni.

“Kuma-milking shed akhona sikhuthaza ukuthi kuhlale kuhlanzekile futhi kufakwe isamende phansi,” kutsho uMnu Muzunde.

Uphethe ngokuthi imitshina esetshenziswa ukusenga layo kumele ihlale ihlanzekile.

“Sikhuthaza abalimi ukuthi bengasengi inkomo ngemitshina engcolileyo ngoba lochago luhle lungcole. Inkomo ezigulayo lazo akumelanga zisengwe ngoba uchago lwazo luyabe lungahlanzekanga,” kuphetha uMnu Muzunde.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×