Ukudla izithelo kakhulu kungaba yingozi kwabaletshukela

YILOBA abantu abanengi bezitshela ukuthi ukuphathwa yisifo setshukela kudinga ukuthi udle ukudla okulempilo kakhulu kuhlanganisa lezithelo ukuze umzimba uhlale ulamandla, kodwa futhi zikhona izithelo ezingaba yingozi emzimbeni nxa uzidla ngokweqile.

Lokho kutshiwo ngabenhlanganiso ezimeleyo i-Affinity Health, bexwayisa abantu abalalesi sifo ngokuthi yiloba kumqoka ukuthi baziphathe kuhle futhi badle ukudla okulempilo ukusiza ukuthi baphile, kodwa kumele bagweme ukudla okuthile okulempilo ngoba ukukudla mawala kungaba lomthelela omubi egazini lasemzimbeni.

Bathe lokho kwenzeka ngokuthi kulezithelo ezile-fructose, okulitshukela elitholakala kuzo, lokungabonakala sengathi ulempilo kulotshukela ojwayelekile, kodwa nxa usudle leso sithelo, umzimba uwuphendule uwenze ube yi-glucose lokho okungenza ukuthi kulabo bantu abalesifo setshukela, likhwele kakhulu izinga letshukela egazini. Ezinye zezithelo okumele unciphise kuzo nxa ulesifo setshukela:

1. Ibhanana: Lesi sithelo sile-15g wetshukela ojwayelekile. Ukusidla kakhulu kuguqula istatshi emzimbeni, kwenze sibe litshukela yingakho abantu abalesifo setshukela kumele bawadle kancane, bese bewuthaka nezithelo ezinempilo lezingelawo amafutha ukugwema ingozi.

2. Amagrebhisi: Inkomishi yamagrebhisi ile-23g yetshukela ojwayelekile le-1g ye-fibre, okwenza kube lula ukuhalela ukuwadla ngokweqile. Kwabaletshukela kumele bawadle kancane, futhi bawathake nokudla okulempilo okungaba yi-cheese loba amazambane ukusiza ukubulala itshukela ekuwo.

3. Imengo: Yona ile-45g yetshukela, okusho ukuthi yisilinganiso esingangama-teaspoon amathathu. Lobe ilempilo kodwa kumele ingadliwa kakhulu ukugwema itshukela elikuyo.

4. Uphayinaphulu: Ucezu olulodwa lwephayinaphulu lulesilinganiso setshukela esifika ku-10,6g le-fibre eyi-1,2g.

Lokho kungaholela ekutheni kwenyuke isilinganiso se-glucose emzimbeni nxa uwudla ngokweqile, ngakho ukuze ugweme lokho — nawo ungawuthaka lamazambane loba i-yoghurt ukusiza ukunciphisa itshukela ekuyo.

Ayisizo zonke izithelo eziletshukela eningi lamafutha angaba yingozi egazini. Zikhona ezidingeka kakhulu nezisiza umzimba ukubuyisa amandla.
Ezinye zazo yilezi:

l Ama-berry okungaba aba-strawberry, blueberry nama-rasberries.

l Ama-aphula namagonandoda.

l Amakotopeya

l Amagwava.

Ukwazi ukumelana lesifo setshukela akutsho ukuthi wekele ukudla izithelo, kodwa kutsho ukuthi kumele unanzelele indlela othaka ngayo ukudla okudlayo, yindlela okudla ngayo nezikhathi odla ngazo ukugwema ukuzigwaza ngowakho ngento ebingagwemeka.

Isolezwe

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×