Sijabulela uzibuse sibonga intuthuko esikhona

YiNtatheli kaMthunywa
ABANTU bakuleli ngeSonto bazabe bethakazelela uzibuse besemakhaya abo nanko phela umkhosi walonyaka wenziwa ngesikhathi siphakathi kobhubhane lweCovid-19.

Ngalolosuku izizalwane zakuleli zizabe zikhumbula amaqhawe aletha inkululeko esilayo khathesi yikho nje silesikhumbuzo sikaZibuse seminyaka engamatshumi amane lanye.

Ukuze ilizwe lithole inkululeko kanye lozibuse kulamanina kanye lamadoda aqunga izibindi bakhombana labahlukuluzi ngokulwa impi bakhulula sonke ekugqilazweni.

Ilizwe balikhulula balisusa ukuba yiRhodesia laba yiZimbabwe esisaziwa lamhlanje. Ngemva kwempi yombangazwe lapho okwachitheka igazi ilizwe lathola uzibuse mhlaka 18 Mabasa 1980, ilanga esizalijabulela ngeSonto. Njengesiko, ilangabi likazibuse lizalumathiswa limele inkululeko eyalethwa yikuchitheka kwegazi ngesikhathi kulwelwa uzibuse.

Ifulegi yelizwe iqukethe imibala eyisikhombisa egoqela oluhlaza, olithanga, obomvu, omnyama kube lenxantathu (triangle) emhlophe okulenkanyezi ezilenhlangothi ezinhlanu lenyoni yelizwe ihlezi phezulu. Isimo sefulegi yeZimbabwe saqala ukusetshenziswa mhlaka 18 Mabasa 1980, ilanga lapho iZimbabwe eyathola khona uzibuse kwabelungu.

Umbala oluhlaza efulegini umele izilimo kanye lezihlahla ezigcwele elizweni, umbala olithanga umele umnotho osematsheni aligugu angaphansi komhlabathi, obomvu umele igazi elachitheka ngesikhathi sempi kuthi omnyama umele abantu abansundu abahlala eZimbabwe.

Inyoni ekufulegi yilo uphawu olumele ilizwe lonke jikelele kuthi inxantathu (triangle) emhlophe yona imele ukuthula. Ngemva kweminyaka engu-41iZimbabwe ithole uzibuse abantu beZimbabwe lokhu besaziqhenya ngozibuse wabo.

Ilanga likazibuse lisipha amathuba okukhangela imvelaphi yethu lokuphumelela esesilakho, siphinde sikhangele uhlupho esikhangelane lalo njengelizwe. Izizalwane zakuleli akumelanga zikhohlwe ukuqakatheka kwelanga likazibuse ngoba asesekhona amazwe asentshonalanga alokhu esahalela ukuhluthuna ilizwe leli balibuse lamanye amazwe ase-Africa njengakudala. Ilanga langeSonto lilanga lapho abamabandla ombangazwe ehlukeneyo okumele babeke eceleni ukwehlukana kwabo babambane njengabantu banye.

Ilanga likazibuse lipha abantu igunya lokufeza izifiso zabo ngekusasa lelizwe lethu ngoba izikhathi zokuncindezelwa sezadlula. Lithuba njalo lokuxazulula inkinga zethu kungela kungenela kwamazwe aphandle.

Singakatholi uzibuse umhlabathi wawusezandleni zabelungu utshiya abantu abansundu belomhlabathi ongalimekiyo bona besebenzisa umhlabathi ovundileyo. Ngemva kukazibuse abansundu babuye bathatha inhlabathi yabo bangena emapulazini.

Uhlelo lukaHulumende olutsha olusungulwe nyakenye olweNtwasa luguqule impilo zabalimi abanengi nanko phela kukhangelelwe isivuno esikhulu lonyaka.

Ngakho-ke asihlaleni sikhumbula lapho esivela khona sikhangela ubuhle lobunzima esihlangane labo eminyakeni engu-41sizibusa.

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×