MTHWAKAZI omuhle! Siyadibana njalo kundatshana zethu zokuxwayisana ngendaba zakoCALA loyise uSigilamkhuba. Emavikini amane adluleyo besixwayisana ngezabomahotsha esabakhuthaza ukuthi kabakhethe eminye imisebenzi engabenzi ukuthi bonele uMdali.
Saxoxa njalo ngezesibaya sesizwe sidinga umnini wezinkomo ezilophawu alwetha igama lokuthi, “KBZ,” esathi bathinte uSergeant Manyangadze kunombolo zikamakhalemkhukhwini ezithi 07123378768.
Sithinteni bakwethu ngaloludaba langezinye zonke izindaba zezesibaya sesizwe. Angithi phela liyazi ukuthi ngezethu izibaya ezimisa esesizwe.
Kuyonale iviki esisanda kuyigqiba ngigcizelele ubuhle bomsebenzi oqhutshwa ngumanyano kazulu lamapholisa esawetha igama lokuthi “yimpi yomndeni.”
Limpi yathunqa yatshisa yadla ubhedu yacina itshisa ometheswacala abagoqela uMnumzana Gibson Phiri oyisakhamuzi saseShabula eLupane owetheswa icala lokutshontsha i-converter, ama-solar panel lebhatri (battery) elilamandla omlilo ayi-12 volts.
Ngombono wabangithintayo, ngiqhubeka ngisithi mina ngithemba nxa ngilethulela impumelelo yomsebenzi walempi kuba lula ukuthi libone bakwethu ukuthi uma silitshayela ihlombe siyabe sikutsho ngenhliziyo zethu zonke.
Kule iviki lelandelayo, sizaqhubeka ngendaba zokukugqekeza kwabo‘tsotsi’ langezokutshontshwa kwempahla ethile emqoka ezimoteni osokusenziwa yizigilamkhuba esezicuya izimota zipakile emagarajini kumbe ezindlini.
Sinanzelela ukuthi umsebenzi womanyano wamapholisa lozulu kawupheleli ekubopheni izigilamkhuba. Kulendlela zokuvikela ukudalwa kwamacala kanye lokuphathisa amapholisa ukuthi aqhube umsebenzi wawo ngobunono baphezulu.
Phela sikhuluma kunje-nje, kulabanye babasekeli babacuphi boluhlu lwezezimota olweCriminal Investigation Department (CID) Vehicle Theft Squad (VTS) Crime Consultative Committee (CCC) abaphathise lololuhlu ngendlela ekuzinga laphezulu kabi okokuthi lathi thina abanye bonke sisele silengqobe bakwethu.
Umsebenzi lo ngizawuveza sobala kini lonke balandeli bethu kuzo lezi indatshana zethu.
Yazini bakwethu ukuthi icala lokugqekeza kaligoqeli amanye amacala acina edalwa yisigilamkhuba sesiphakathi.
Amacala la ngagoqela ukweba, ukudlwengula lakho konke okungenziwa yilesosigilamkhuba phakathi kwesakhiwo okungekho emthethweni.
La amacala adalelwa phakathi kwesakhiwo azimela wodwa. Lokhu kuchasisa ngikwenzela ukuthi umphakathi wonke jikelele wazi ukuthi ukuphila ngokudala amacala akusizi.
Isigwebo sicina sikhula sibone izihlobo zethu zihlala emajele isikhathi eside ukwedlula ezabanye kodwa bona bengani betheswe amacala afanayo, singazi ukuthi kulamanye amacala njalo ehlukaniswa ngoluhlu lomthetho.
Isibonelo ngesokuthi otholakala elecala lokugqekeza angagwetshelwa ukupika okweminyaka engedluli engu-25 kukanti njengomzekeliso, ocina etshontsha esegqekezile, uleminye njalo iminyaka engengezwa engedluli engu-10 esejele.
Icala lokugqekeza litholaka kusiqendu (section) 131 seCriminal Law (Codification and Reform) Act Chapter 23.
Lizakhumbula ukuthi ngake ngatsho ukuthi lelicala lethiwa igama lomthetho elithiUnlawful Entry Into Premises ngesiNgisi.
Ligoqela zonke izenzo lapho umuntu angena khona endlini kumbe isakhiwo esingayisiso sakhe engelamvumo yokwenza lokho kumbe ilungelo elisemthethweni.
Akukhathalekile bakwethu ukuthi leyondlu kumbe isakhiwo, sivaliwe kumbe hatshi. Ukungena nje kulicala. Lelicala siliphatha likumahlandla amabili, elezindlini zokuhlala lelezindlini kumbe izakhiwo zonke zezamabhizimusi.
Sinanzelela ukuthi amacala enzakala ezindlini ayanda ukwedlula awezakhiweni zezamabhizimusi. Izixwayiso zethu zizahlala zifanana bakwethu ngoba sinanzelela ukuthi kulabanye bethu abakutshaya indiva esiyabe sikutsho.
Abanye njalo ngabangawafinyeleliyo lawamacebo esiwaxwayisanayo ngakho sikubone kufanele ukuthi njengoba inani lamacala la lisala ukwehla ngendlela esiyikhangeleleyo, siziphinde njalo. Isiqokoqela yikuthi kasikhipheni kumbe ukuhluthulela impahla yethu yonke siyisuse elihlweni lika‘tsotsi.’
Kungehlula kasilindeni. Kulezi insuku kuyatshisa abanye ngabavula amafasitela. Hatshi bo, amasela katshiselwa bakwethu. Qaphelani.
Icala lokweba engilethule njengomzekeliso ngaphambilini, liphawulwa ngu-section 113, weCriminal Law (Codification and Reform) Act Chapter 23 njalo lizimele lodwa.
Ligoqela zonke izenzo lapho umuntu athatha khona impahla kumbe yiloba yikuyini okungayisikho kwakhe esazi ukuthi ngokomunye umuntu kumbe kungabe kugciniswe omunye umuntu kumbe ekubona ukuthi leyompahla ilakho ukuba ingeyomunye umuntu kumbe igciniswe omunye umuntu.
Isigilamkhuba leso sisuke njalo sikujonge mhlophe ukuthi kasifisi ukuthi lowomnikazi kumbe umagcina aphinde ayibone leyompahla loba sekutheni.
Injongo yalo lelisela ibe ngeyokuthi umnini waleyompahla kumbe oyigcinisiweyo alahlekelwe kumbe lelosela likubona ukuthi labo bantu bazalahlekelwa.
Phela angithi isela esikhuluma ngalo lapha kayisilo lelana elithatha ikhuba likamakhelwane engekho lithi ngizalibisela.
Hatshi lelo sizaxoxa ngalo kwezinye izindatshana zethu ukuze umphakathi wazi. Yisenzo esethiwa igama lomthetho elokuthi Unlawful Borrowing.
Mhlawumbe singathi sisiyafika kumnyaka ka-2020 sokungasela muntu owephula umthetho kumbe ukudala icala! Iyaqhubeka ngeviki ezayo




