Ukuhluzwa kwengwalo

Ugwalo: Emfuleni Wezinyembezi olwalotshwa ngu-Ezekiel S K Hleza

Ophezulu Stinta

Ngeviki edlulileyo besixoxa ngokugcwaliseka kwesihloko sogwalo lwethu Emfuleni Wezinyembezi, lapho ebesinanzelela khona umthombo wezinyembezi mihla lamalanga.

Akula sigaba lapho okungathiwa bekungela zinyembezi egwalweni lapha, ezimulini, ebantwaneni besikolo, ebazalini kanye lakungatsha zikaHulumende kanye lababusi.

Kusukela ekuqaleni kogwalo kusiya emaphethelweni sibone kabanzi ukugcwaliseka kwesihloko sogwalo ngezinga eliphezulu, okwenza sivumalane lomlobi ukuthi ngempela isihloko sogwalo siyagcwaliseka egwalweni lapha, ngezehlakalo ezinengi esizibethe ngaphezulu.

Lalapho sikhangela umfanekiso wogwalo sinanzelela ukuthi kulomuzi othungelwe ngomlilo kambe nxa izindlu zilumathiswa kanje ukuthula kuba ngaphi, izingane zalelo khaya zona ziyabe zingaphi, ziphila zonke na, yimibuzo ephenduleka ngezinyembezi njalo.

Isihloko sethu esilandelayo sikhangela isiphetho sogwalo. Lapha ke kungathanda ukuba lemibuzo emibili ethi yona ugwalo lolu luphethe ngendlela ebesiyikhangelele na kumbe besikhangelele esinye isiphetho.

Ekuqaleni kogwalo bekuyibuhlungu bodwa, kusehlukana imideni, kudlwengulwa amantombazana, kuchitheka igazi ngendlela etshwaqisa umzimba.

Ikusasa labantwana lichithekela ezandleni zabo lapho bephelelwa yimfundo kungekho okungenziwa ngitsho langabadala ababazalayo.

Izifuyo lenyamazana zeganga lazo ziphelelwa ngamakhaya ngenxa yabomaquphula lezigwagwagwa ezazichitha imizi yonke zilumathisa amakhaya. Inhliziyo zabantu kanye lezifuyo bekuhlala kusemoyeni, amaphaphu egilana lezibindi kungela kuthula.

Phakathi komumo ofana lalo osegwalweni kulokukhangelela ukuthi izehlakalo zonke lezi zehlise umfutho kubelethemba lenhlansi yokuthula.

Ngempela ugwalo lwethu lusilethela injabulo ezimulini zabo Malandu ababethunjelwe abantwana babo, lapho sebephenduke emakhaya kuletha ukuthula lethemba kanye lenjabulo phakathi komdeni.

Kuyamenyezelwa ukuthi abantu bonke bahlangane ndawonye ukuze bakhethe umkhokheli wabo, konke lokhu kutshengisa indlela yokuthula esivuleka nxa abansundu sebele thuba lokukhetha umkhokheli wabo amaphaphu ayehla phansi ngoba sekuzakuba khona umuntu obalalelayo abahlelele.

Kuzohlanganwa lapha izikhali zemibhobho zasezibekwe phansi, abantu sebeqala ukuhamba bekhululekile.

Zimpawu zesiphetho esihle sogwalo, umlobi utshiya abantu sebehlalisekile bekhangelele ingqubekela phambili yesizwe sabo.

Bekuzakuba nzima aluba umlobi usitshiye silenga enqongeni yempi lokufa, kuyimibuzo engaphendulekiyo ukuthi pho kuzahamba njani.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×