Ethungelwa ebandla ilungiseka lula

ABADALA babethi indlovu iyahlatshiswana, kwesinye isikhathi ubezwe bebabaza besithi ikhotha eyikhothayo kukanti izandla ziyagezana.

Mahlabezulu, sithi inyoni zibanjwa zisemaphuphu kukanti amathole akhethwa kusakhanya yikho nje udaba lokuxolelana siluhlafuna nje lamhlanje.

Ukuxolelana kuqakathekile ngoba phela nxa kungelaxolo isizwe sethu singatshabalala siphele sicatshe njengomswenya, singene emhlabathini.

Wonke umuntu odalwe ngokwenyama uyawenza amaphutha ngakho ke kumele sikwamukele kunjalo ngoba vele lase mandulo kwakunjalo, uMvelinqangi wakudala kwabanjalo.

 

Owenza iphutha, limvelela njengesela laye engananzeleli ukuthi wenze iphutha, kwesinye isikhathi angaziboni acine senanzelela nxa setshelwa ngabanye ukuthi laphaya uphambanisile.

Udaba lwamaphutha solwenze kwaba lezililo lezinhlungu ezinengi phakathi kwethu, isizatho siyikuthi abantu bayehluleka ukuthi bamukele ukuthi iphutha likhona ngakho ke kumele baxole badlulele phambili.

Izimfa sizwa ngazo kusa kwamalanga ngokuthi abantu babulalene isizatho siyizikhwili, inzondo equbuke kibo ngemva kokonwa ngabanye bengahlosanga kube liphutha nje.

Kambe sibili sungaze ubhejele ukuthi ubulale umuntu ngoba ekwenze kubi, ukhethe ukuyahlala entolongweni impilo yakho yonke kulokuthi uxole udlule kikho.

Endulo, okhokho babethi okungapheliyo kuyahlola ngoba basebebonile ukuthi akulanto ehlala ikhona sikhathi sonke okunye kuyaphela, pho wena owalamuhla udalwe ngensimbi na ukuthi ngezake ukwazi ukuthi uphosele khatshana inzondo yakho le uxole uyephambili ngempilo.

Kubi kakhulu ukubamba isikhwili, kumele sixolelane ngoba kwesinye isikhathi nxa singaxolanga sicina senze labo abenze amaphutha bacine bezenza kubi empilweni zabo ngoba bekhulelwa yimicabango lokwesaba.

Impilo yendulo ayifani leyalamuhla ngoba sokulenguquko njalo labo ababeyimthombo yolwazi lwamasiko ethu abasekho kulo umhlaba, bahamba befumbethe ulwazi lwabo lonke badliwa ngamagenga lalo.

Abantwana balezi insuku abasafani labendulo ngoba inengi asebekwenza ngokwakungekho ngesikhathi abazali babo bekhula.

Inengi lamantombazana akulezinsuku ayazithwala esesemancinyane.

Nxa bekwenza lokho abazali bayazonda bagane unwabu, bekhohlwe ukuthi asechithekile awasabutheki ngakho ke kumele babone ukuthi bayaqhubeka njani besiyaphambili.

Abanye abantwana bacina bebaleka ekhaya bethi bengabeletha belahle umntwana egangeni, okuyisenzo esibi ngoba usane alulacala.

Konke lokhu kudalwa yikwehluleka ukuxola.

Amaphutha akhona lakini bazali ngakho ke kumele lihlale phansi likhulumisane lidlulele phambili.

Ukubulala umkakho qede uzibulale ngoba ekonile akusizi ngoba abantwana bayasala bezintandane kulokuba ngabe lihlala phansi ithungelwe ebandla ngoba kuyiyo kuphela indlela yokuqondisa izinto.

Asifundeni ukudinga usizo nxa sesikhulelwa yimizwa.

Ukuzithiba lakho kuqakathekile ngoba kuvikela okunengi okubi ongangena kukho ngoba usufuqwa yimizwa hatshi ingqondo.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×