Ukuhluzwa kwenkondlo

Ophezulu Stinta

Iqoqo lenkondlo:Umdumo Wezinkondlo eyalotshwa ngu NS Sigogo labanye

Inkondlo: Inkululeko yabesifazana eyalotshwa ngu M Ngwenya

Imizwa

Lapho sifunda inkondlo sijuluka layo, kuba khona imizwa evukayo kusiya ngokuthi iqubula ubuhlungu kumbe injabulo. Okubalulekileyo yikuthi kube khona imizwa equbukayo lapho siyifunda, yehle lemithambo.

Sehla layo ke inkondlo yethu le ekhuluma ngenkululeko efiswa ngabesifazana. Kusuka kuqubuke ubuhlungu ngaphakathi lapho sifunda ukuthi abesifazana laba bakhalela inkululeko egcweleyo kodwa lapho okulobunzima khona bathi kumele kungene amadoda abo. 

Njengokuthi lapho besithi imisebenzi yonke bafisa ukungena kiyo kodwa le enzima njengokugamula kumele yenziwe ngamadoda, kuyadida lomqondo njalo ukuthi kanti pho yinkululeko bani ke le efunakalayo iphinde ivike okuthile.

Inkondlo le iyavusa lemizwa yosizi ukuthi kambe nxa isifazana singakhalela inkulululeko enje pho isizwe siqonda ngaphi, isifazana sifisa ukuzikhethela abangane besilisa bazihambele labo ezindaweni zokuzikholisisa behanjiswa ngamadoda abo, ngempela kuqubuka usizi oludephileyo ukuthi kanti pho ubuntu nje lesintu kuyabe sekuyengaphi nxa sekulesifiso esifana lalesi.

Iyavuka njalo lemizwa yokudideka komqondo ukuthi kambe inkululeko le edingakalayo lapha ngeyokubusa abesilisa na lokuba donsa ngezilevu. 

Kambe nxa isifazana sifisa ukuthi sifunde sithole ulwazi ukuze nxa bephuma phandle batshayelwe imilozwi ngamanye amadoda, kambe lingaphi ilifa lemfundo nxa kulesifiso senkululeko esifana lalesi kwabesifazane.

Injongo zembongi

Imbongi ekulobeni inkondlo le ibihlose ukulimukisa umphakathi ukuthi kukhona ukulahleka okungasuka kube khona phakathi kwabantu besifazana lapha ngokufisa ukuzitholela inkululeko efiswa yibo. 

Nxa leyo nkululeko isihluzisiswa kusobala ukuthi ithwele amaphutha angasuka achithe imizi yabesifazana abanengi. 

Mangaki amadoda angakumela okufiswa lapha enkondlweni, okusuka kubenze bona babeyiziphamaso nje. 

Abesilisa labo bayalimukiswa ukuthi bavule inkophe hlezi bazithole sebebizwa ngelamahole ngamakhosikazi abo kungela lutho olubi abalwenzileyo kodwa ke kuyikuphicwa yileyo nkululeko, abezwayo bahle banqande baqaphelise njalo.

 

 

Related Posts

Kuthuthukiswa izisebenzi zikaHulumende eMatabeleland North

Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE usenikeze iziqinti ezinhlanu zeMatabeleland North amabhasi azasetshenziswa ukuthwala izisebenzi zomphakathi, ngenjongo yokuthuthukisa isimo sezisebenzi sokusebenza okuzenza ukuthi zifike emsebenzini ngesikhathi. Amabhasi la, anikwe ugatsha lwePublic Service Commission,…

Umcimbi wabaculi koBulawayo ngoLwesihlanu

  Nkosilathi Sibanda ABATHANDA umculo lokuzilibazisa koBulawayo bakhangelelwe ukuba lobusuku obukhulu bomculo lapho abaculi ababalisa uBaba Harare, Abigail Mabuza loMzoe 7 abazatshengisa khona ubungcitshi babo kuhlelo lweSummer Splash. Uhlelo lolu…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *