Ukulahlwa butshapha kwama pampers kungabangela umkhuhlane enkomeni

Msilisi Dube
ABALIMI beNkayi eMatabelelend North bakhala ezimathonsi ngezakhamizi ezilahla ama-pampers egangeni okungacina kubangela ukuba izifuyo zabo zithole umkhuhlane we-beef measles.

Kubikwa izakhamizi zalumango zilahlela ama-pampers egangeni kukanti ezinye zisebenzisa iganga njengezambuzi okucina kubangela ukuba izifuyo zidle ingcekeza le.

Ekhuluma loMthunywa omunye umlimi uMnumzana Enock Moyo, uthe izakhamizi lezi zilahla izitshubo zabantwana lezi indawana yonke okwenza ukuba izifuyo zicine zisidla ingcekeza le.

“Amadlelo ayasilela kulumango ngakho inkomo zicina sezisidla izitshubo lezi (pampers) ezilahlwa yizakhamizi Iganga lonke ligcwele ingcekeza le.

“Izifuyo zethu zicina zisidla ingcekeza le zihlanganisa lotshani kungakho sihlalele evalweni ngoba izifuyo zethu kungenzeka ukuthi zicine zihlaselwa yimikhuhlane,” kutsho uMnu Moyo.

Omunye njalo umlimi uNkosikazi Emmely Msimanga uthe abezempilakahle balomlandu wokuqeqetsha izakhamizi ngokulahlwa kwama-pampers ukuze izifuyo zingahlaselwa yimikhuhlane.

“Inengi labantu kulumango lisebenzisa iganga njengezambuzi yikho nje lemikhuhlane kulula ukuthi imemetheke lapha.

“Ekuqaleni kwawonalo umnyaka ngafelwa yinkomo yami eyodwa kodwa angikwazi ukuba yabulawa yini.

Sengicabangela ukuba mhlawumbe yabulawa yingcekeza yonale egcwele iganga lonke,” kulandisa uNkkz Msimanga.

UDistrict Animal Health Inspector weMatobo, uMnumzana Tecious Mathibhini, uthe izifuyo zingadla ingcekeza yabantu yangaphandle zilakho ukuthi zihlaselwe ngumkhuhlane we-beef measles.

“Izifuyo ezidla ingcekeza yabantu yangaphandle ziyihlanganisa lotshani zilakho ukuthi zihlaselwe ngumkhuhlane we-beef measles.

“Umkhuhlane lo uyingozi kumpilakahle yezifuyo nxa ingcekeza le ilamaqanda ezibungwana ezibizwa ngokuthi ngama-tape worms ngoba kuyiwo abangela ibeef measles. “Izibungwana lezi (tape worms) zihlala engcekezeni njalo ziyakhula zichamisele amaqanda afika inani elingaba yi80 000 kusiya phezulu,” kuchasisa uMnu Mathibhini.

Kubikwa izifuyo ezihlaselwe ngumkhuhlane lo zibonakala ngezilonda elimini kunye langaphansi kwesisu. Izilonda lezi ziyabe zigcwele amanzi amhlotshana abangela ukuthi inkomo yehluleke ukudla.

“Abalimi balakho ukuba bavikele izifuyo zabo kumkhuhlane lo ngokuba lezambuzi eziqondileyo hatshi ukusebenzisa amadlelo enkomo njengezambuzi.

“Lokhu kuyenqabela ukuchamisela kwama-tape worms njalo,” kuphetha uMnu Mathibhini.

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×