Ethel Ncube
INGCITSHI kwezokulima sezixwayise abalimi abafisa ukulima imiqwente ngendlela abangazilandela ukuze bethole isivuno esilohlonzi.
UNkosazana Treggy Mpofu ongu-Agricultural Extension Officer edolobheni lakoBulawayo ukhuthaze abalimi abafuna ukulima imiqwente ngendlela abangazilandela ukuze bethole isivuno esilohlonzi.
Uthe imiqwente ilinywa ngesikhathi esingela zulu elinengi okutsho ukuba ilinywa kusukela ngenyanga kaNcwabakazi kusiya ekuqaleni kukaMfumfu.
Ukhuthaze abalimi ukuthi beqalise bekhangele umhlabathi wabo ukuthi unjani. Uthe kabakhuthazi abalimi ukuthi balime imiqwente endaweni elomquba.
“Imiqwente ilinywa ngesikhathi kungela zulu elinengi ngoba kayifuni amanzi amanengi.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi abafuna ukulima imiqwente ukuthi baqale bekhangele umhlobo womhlabathi ukuthi yiwuphi njalo bengalima emhlabathini ongena kuhle amanzi kuhle, kunye lasesidakeni.
“Asikhuthazi abalimi ukuthi belime imiqwente endaweni elomquba wenkomo kumbe owenkukhu ngoba asuka abambane abemanengi yikho singafuni ukuthi kufakwe umquba,” kutsho uNkszn Mpofu.
Eqhubekela phambili uthe nxa umlimi elima imiqwente kumele avule imizila ukuze amile kuhle angaminyani, kuthi angamila nxa ethelela kumele kube yisilinganiso se35mm kusiya ku-55mm ngemva kwamalanga angu-7 kusiya ku-14.
Uthe ukhuthaza abalimi ukuthi bavuke nsuku zonke bekhangela izilimo zabo ukuze babone ukuthi azila zibungu kumbe imikhuhlane andubana abakhuthaze ukutshintshanisa izilimo.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi bavuke nsuku zonke behlola izilimo zabo ukuthi azila mikhuhlane kumbe izibungu. Nxa isilimo sesilomkhuhlane siba lokumhlophe okumila emahlamvini lokuswaba kwamahlamvu lokutshintsha kombala wamahlamvu abelithanga.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi benze i-crop rotation ngoba iyancedisa ukuphungula izibungu lemikhuhlane,” kuphetha uNkszn Mpofu.




