UMBONO: Ababalisi banga phambanisi intsha yethu ezikolo

NXA abadala besithi isigogo sigoqwa sisemanzi, bayabe besitsho ukuthi umntwana kumele abazali bakhe bambumbe abeyilokhu abafisa ukuba abeyikho  esesemncane. Bayabe besitsho njalo ukuthi njengoba umthwentwe uhlaba usamila, kuhle base bawukhuphe ameva ukwenzela ukuthi ungacini ubahlaba nxa usukhulile.

Kusadliwa ngoludala zingakabikhona izikolo abantwana betshona emakhaya, izimilo zabo zazigoqwa ngogogo labokhulu aze akhule umntwana abe yintombi kumbe ijaha. Zazikhona indlela ababesigoqa ngayo isigogo ogogo labokhulu.

Babengasebenzisi udlame ekukhuliseni abazukulu. Babesazi ukuthi zibanjwa zisemaphuphu ngoba zingabalamaphiko ziyandiza ngakho-ke babekukhuthalela ukuqondisa abazukulu babo ukuze bangabi ngamahlongandebe.

Ngokukhalipha kwabo kwesinye isikhathi babesebenzisa inganekwane ukwenzela ukuthi lokhu abakufundisayo kugxile kubazukulu. Njengoba abantwana sebefunda kulezi insuku, sebeqeda isikhathi esinengi besezikolo kumbe besithi bayancedisana labanye babo izifundo zabo zesikolo.

Kulapho-ke esikhangelele ukuthi bagoqwe khona ukuze babe ngamakhosi akusasa. Kulapho njalo ababalisi okumele babe ngabazali baphathe kuhle abantwana bababonise indlela eqondileyo. 

Kuyadanisa ukuthi bakhona ababalisi abathi nxa befundisa abantwana bafune ukusebenzisa udlakela kubafundi zikhathi zonke okuyikho okucina kubenza babe ngamahlongandlebe.

Kwesinye isikhathi ababalisi basuka bazonde abafundi bahlale njalonje, bebatshaya bangavele bone nje into encinyane solukhalile uswazi. Angithi umntwana loba engowakho katshaywa nsuku zonke? Kwelinye ilanga uyona umkhuze nje kwedlule kube sokusiba losuku lapho oqondisa khona ngoswazi. Mhlawumbe ukuhlala kubhaxabulwa kwabafundi ngokunye osokusebenza bazonde isikolo. 

Abanye njalo abafundi yebo kungabe kulokutshelelana eceleni, kodwa kungenzeka ukuba bacina besiya phatheka kuzidakamizwa kubangelwa yikuba bazama ukufihla imizwa yabo esuka iphanjaniswe ngababalisi abahlala bebahlukuluza.

Abafundi  bayaphambanisa futhi kumele bajeziswe kodwa hatshi ngendlela ezenza abantwana bacine bezonda isikolo. Bakhona abantwana ababebambela khatshana lakudala kodwa ogogo labobabamkhulu babengasebenzisi uswazi kodwa babedinga ezinye indlela zokubancedisa ukuthi bazwisise izifundo zempilo. 

Pho lamhlanje kwalani ukuthi ababalisi abasigoqela abakhokheli bethu bakusasa basebenzise indlela ezifanayo zokuncedisa abafundi hatshi ukuthi bahlale besebenzisa umchilo.

Kungumbono waleliphephandaba ukuba ezikolo kube yindawo abafundi lapho abakhululeka khona hatshi ukuthi bahlale behlulukelwe ngoba besesaba ukutshaywa ngababalisi. Kambe bazakwenza kuhle njani ezifundweni bona besesaba ababalisi babo?

 

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×