UMBONO: Ababalisi banga phambanisi intsha yethu ezikolo

NXA abadala besithi isigogo sigoqwa sisemanzi, bayabe besitsho ukuthi umntwana kumele abazali bakhe bambumbe abeyilokhu abafisa ukuba abeyikho  esesemncane. Bayabe besitsho njalo ukuthi njengoba umthwentwe uhlaba usamila, kuhle base bawukhuphe ameva ukwenzela ukuthi ungacini ubahlaba nxa usukhulile.

Kusadliwa ngoludala zingakabikhona izikolo abantwana betshona emakhaya, izimilo zabo zazigoqwa ngogogo labokhulu aze akhule umntwana abe yintombi kumbe ijaha. Zazikhona indlela ababesigoqa ngayo isigogo ogogo labokhulu.

Babengasebenzisi udlame ekukhuliseni abazukulu. Babesazi ukuthi zibanjwa zisemaphuphu ngoba zingabalamaphiko ziyandiza ngakho-ke babekukhuthalela ukuqondisa abazukulu babo ukuze bangabi ngamahlongandebe.

Ngokukhalipha kwabo kwesinye isikhathi babesebenzisa inganekwane ukwenzela ukuthi lokhu abakufundisayo kugxile kubazukulu. Njengoba abantwana sebefunda kulezi insuku, sebeqeda isikhathi esinengi besezikolo kumbe besithi bayancedisana labanye babo izifundo zabo zesikolo.

Kulapho-ke esikhangelele ukuthi bagoqwe khona ukuze babe ngamakhosi akusasa. Kulapho njalo ababalisi okumele babe ngabazali baphathe kuhle abantwana bababonise indlela eqondileyo. 

Kuyadanisa ukuthi bakhona ababalisi abathi nxa befundisa abantwana bafune ukusebenzisa udlakela kubafundi zikhathi zonke okuyikho okucina kubenza babe ngamahlongandlebe.

Kwesinye isikhathi ababalisi basuka bazonde abafundi bahlale njalonje, bebatshaya bangavele bone nje into encinyane solukhalile uswazi. Angithi umntwana loba engowakho katshaywa nsuku zonke? Kwelinye ilanga uyona umkhuze nje kwedlule kube sokusiba losuku lapho oqondisa khona ngoswazi. Mhlawumbe ukuhlala kubhaxabulwa kwabafundi ngokunye osokusebenza bazonde isikolo. 

Abanye njalo abafundi yebo kungabe kulokutshelelana eceleni, kodwa kungenzeka ukuba bacina besiya phatheka kuzidakamizwa kubangelwa yikuba bazama ukufihla imizwa yabo esuka iphanjaniswe ngababalisi abahlala bebahlukuluza.

Abafundi  bayaphambanisa futhi kumele bajeziswe kodwa hatshi ngendlela ezenza abantwana bacine bezonda isikolo. Bakhona abantwana ababebambela khatshana lakudala kodwa ogogo labobabamkhulu babengasebenzisi uswazi kodwa babedinga ezinye indlela zokubancedisa ukuthi bazwisise izifundo zempilo. 

Pho lamhlanje kwalani ukuthi ababalisi abasigoqela abakhokheli bethu bakusasa basebenzise indlela ezifanayo zokuncedisa abafundi hatshi ukuthi bahlale besebenzisa umchilo.

Kungumbono waleliphephandaba ukuba ezikolo kube yindawo abafundi lapho abakhululeka khona hatshi ukuthi bahlale behlulukelwe ngoba besesaba ukutshaywa ngababalisi. Kambe bazakwenza kuhle njani ezifundweni bona besesaba ababalisi babo?

 

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×