UMBONO: Kwabulawana mahlayana nje, kutheni?

KUYADABUKISA ukuthi kulezinsuku abantu abasekwesabi ukuchitha igazi lomuntu. Ukufa sokuthathwa lula nje njengento engethusiyo njalo engamangalisiyo.

Ekadeni kwakuthi kungaba lohlupho abantu badinge abadala kuhlalwe ebandla, udaba lulungiswe anduba laba abaxabeneyo baxolelane ngoba phela abadala babekholwa ukuthi itshukelwa ebandla njalo okwehlula amadoda kuyabikwa.

Ngokuya kwesikhathi amacala aqala ukuthethwa emthethwandaba kuthi-ke lo olecala ajeziswe ngokuyahlala ejele.
Lokhu kukhanya akubenzanga besaba ukubulala abantu kodwa uhlupho lolu lokhe lumemetheka lusiyaphambili. Abantu abakwesabi ukuchitha igazi lomuntu njalo abalesabi ijele.

Khathesi akusapheli ngitsho iviki singezwanga ngomuntu obuleweyo. Kulezinsuku koBulawayo izigelekeqe ezihlasela abantu ngamabhemba lazo zivame ukulimaza abantu emalokitshini atshiyeneyo. Abantu sebesesaba ukuhamba phandle nxa sokuhlwile besesaba bona laba abahamba bephethe imihedla. Abalalo uzwelo abantu laba njalo kukhanya ngabantu abasakhulayo abakwenzayo lokhu. Uyazibuza uziphendule ukuthi abantu laba njengoba kubikwa inengi labo yintsha, isibindi sokutshaya umuntu ngebhemba basithatha ngaphi? Mhlawumbe yizo izidakamizwa zakulezinsuku ngoba ngempela ngeke uphakamise ibhemba ubulale umuntu nxa ungumuntu olozwelo njalo olesihawu.

Ukubulalana sokuyimvama kungabe kusemakhaya, emisebenzini kumbe nje ezitaladeni.
Kuyinto enhle ukuthi abantu bafunde ukuzisebenzela labo bathole okungokwabo. Kumqoka njalo ukuthi abantu bangaxabana badinge ongabeluleka hatshi ukuqeda inhlupho ngokubulala.

Abanye futhi ngababulawa belamula. Kukanengi sisizwa ngomuntu othe ezama ukulamula abalwayo acine enguye osebulewe.

Olamulayo uyabe ezama ukumisa labo abalwayo ukuze behlise umoya bathole ukukhulumisana.
Isijeziso sokubulala umuntu sikhulu bakwethu pho manje kungani abantu bengasakuboni konke lokhu? Ozondileyo udobha ipiki, ihloka kumbe loba yini ayithele komunye.

Kuqakathekile-ke ukuthi abantu bahloniphe impilo ngoba olamandla okuthatha impilo yomuntu nguMdali kuphela hatshi omunye umuntu. Akukho dubo olungeke lulungiswe ngomlomo, kudingeka nje ukuthi abantu bazibuthe bazehlise njalo babelesifiso sokuphila ngokuthula nje.

Kuliqiniso ukuthi ingxabano zizahlala zikhona kodwa kuhle abantu bazi ukuthi ukusebenzisa amandla kumbe udlakela akusizi lutho.

Kulithemba lethu ukuthi abantu bangakuzwisisa lokhu balungisise indaba zabo hatshi ukubulalelana indaba ezingalungisiswa nje.

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×