Umbono woMthunywa: Asifundiseni abantwabethu abangamankazana

UKUZITHWALA kwabantwana abasafundayo ezikolo sekwandile njalo sekubhidlize ikusasa labo. Abafundi abakusibanga esiphansi sebephitsheka ngokuya emacansini, okudala ukuthi bazithwale bengalungiselelanga.

Izikolo zivaliwe okwamanje, abantwana kusukela ngenyanga kaMbimbitho lokhu behlezi emakhaya ngenxa yomkhuhlane weCovid-19 osumemethekile elizweni. Ngalesisikhathi esesibe likhefu lenyanga ezine kukhona okwenziwa ngabantwana besithele, abazali bengazi lutho.

Abantwana besikolo sebengena kwezocansi. Leli liqiniso esingeke salilandula ngoba ubufakazi balokhu bukhona njalo busegcekeni.
Abacubunguli bezempilakahle sebeke baphawula ukuthi banengi abantwana kuminyaka edluleyo abatshiya isikolo ngenxa yokuzithwala.

Abantwana abangamankazana bayaxotshwa esikolo, inengi licina lisehluleka ukuloba imihloliso yokuphela komnyaka.

Ngemva kwekhefu leli elide kangaka zizaphuma indaba zokuthi kulabantwana abehluleke ukuqhubekela phambili ngesikolo ngoba sebezithwele. Kambe kudalwa yini lokhu?

Ngokudingisisa kwephephandaba likazulu, kutholakale ukuthi abantwana baswela imfundiso eyiyo emakhaya. Nxa kuyisikhathi sekhefu phela kumele abazali kumbe lo ogcine umntwana kubengumlandu wakhe ukukhuza lowo mntwana kanye lokumeluleka ngezocansi.

Loba singeke sithi abantwana bahlukuluzwa emacansini ngabantu abadala, sekwandile ukuthi amankazana akusibanga sika-Fomu 4 lo 6 bathandane lamadoda aleminyaka yokuzalwa engaphezulu.

Amantombazana kumele ahlaliswe phansi afundiswe ngokuziphatha ngoba ukugijima kayisikho kufika.

Abazali bangatshayi inja befihla umphini, umntwana kumele alazi iqiniso ngezothando. Kambe kuzamelelwa ubani ukuthi acebise abantwana nxa sebethe baqala ukugijimisa ezothando?

Indlela yakudala yokumelela obabakazi labomalume ayisekho. Umzali oseduzane kakhuze umntwana izinto zingakonakali. Bakhona abatshayeli bemitshova, omalayitsha labomakhelwane abakhombisa abantwana labo bathatheke bakhohlwe ukuthi kulezi insuku impilo isilukhuni ngoba sekulemikhuhlane eminengi ethelelwana emacansini.

Kungumbono kaMthunywa ukuthi abantwana bezikolo sebezenza abakhulileyo ngokugqoka i-fashion eveza imizimba phandle. Sekunzima ukwehlukanisa umntwana wesikolo lomuntu omdala.

Njengakulesi isikhathi sokutshisa esesingena kuso abazali bazakubona okukhulu ezitaladeni. Kubalulekile ukuthi abazali bakhangelisise indlela abantwababo abangamankazana abagqoka ngayo nxa bevakatsha kumbe bephuma ekhaya.

Zingabakhona inhlangothi ezithi umntwana ulelungelo lokugqoka akufunayo kodwa singakhohlwa ukuthi lomphakathi ufuna inhlonipho.

Kungasetshenzwa ngokubambana, abantwana bazakhuzwa ngumuntu wonke bathole imfundiso egcweleyo. Bangaya enkonzweni bazakhuzwa ngabafundisi labadala bebandla, baye ezikolo bakhuzwe ngababalisi kuthi ngekhaya abazali babagame labo ngemfundiso efanayo. Ngale indlela bangahle bathole imfundiso yobubi bokugijimela ezocansi bakwenqabele lokhu.

Lanxa ikhefu leli libelide kalibe lomehluko kwamanye amakhefu, kube labantwana abanengi ababhala imihloliso yabo bengazithwalanga.

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×