Umbono woMthunywa: Asihlanyeleni izihlahla, sivuselele imvelo yakithi

UKUGAMULA izihlahla yikubulala imvelo kunye lelifa ebesilakho ukulitshiyela izizukulwane zethu. Inyamazana eziphila egangeni lazo zihle zibaleke kuthi amanye amazwe abuthe imali ngalezi nyamazana thina sibuzana ukuthi kambe impala, kunye lezilwane ebesilazo zidliwe kuyini.

Kuyadanisa ukuthi kulabantu abaqakathekisa inzuzo yelanga elilodwa basuke bakhohlwe nya ukuthi kulekusasa.

Uthola umuntu egamula izihlahla egwaba ngemali ayitholayo nxa ethengisa inkuni.

Kumbe njalo uthole umuntu esenze umnyaba ofika le owenkuni ezimanzi kwazise yizihlahla eziqunywe zaquntwa amahlamvu.

Kambe indawo ingabukeka ithini ingela ngitsho lesihlahla esisodwa. Khona umhlabathi ungavunda njani?

Ngomnyaka ka-1980 uHulumende wakithi wabeka uMgqibelo wokuqala wenyanga kaMpalakazi ukuthi ube lilanga lokuhlanyelwa kwezihlahla. Kusukela lapho usuku lolu luqakatheke kakhulu kukhalenda yaselizweni lethu ukuze kuvuselelwe imvelo. Lonyaka ilanga leli belingoMgqibelo mhlaka 1 Mpalakazi. 

Ukuhlanyela izihlahla ngosuku lolu kwenzelwa ukuthi izihlahla eziganyulwa nsuku zonke zibuyiselwe kanye lokuthi kunciphiswe ukuguquka komumo womkhathi.

Lonyaka isihlahla somnyaka ngesomdlawuzo kungakho uzulu uyakhuthazwa ukuthi ngenyanga le, kaMpalakazi ahlanyele isihlahla lesi ukuze kungezelelwe inani laso.

Isihlahla somnyaka sikhethwa ngemva kokuhlolisiswa umsebenzi waso kumpilakahle kanye lakumnotho welizwe njalo kumele kube yisihlahla esizaphathisa ukulondoloza umhlobo walesosihlahla elizweni.  

Kuyadanisa ukuba bakhona abangazange baziphe umlandu wokuhlanyela izihlahla ngalelolanga kukanti yibo abahamba phambili ekugamuleni izihlahla.

Pho imvelo izalondolozwa ngubani nxa kuyithi esiyitshabalalisayo?

Kungumlandu womuntu wonke ukuthi alondoloze imvelo ngoba phela ingeyethu hatshi abanye abantu. Kumele kube ngumkhuba ukuba nxa ungagamula isihlahla uhlanyele ezinye ezintathu ukuze ubuyisele leso osusisusile ngoba kungekela ukwenziwa njalo kungaswelakala izihlahla.

Zona izihlahla zibalulekile ngoba ziyaphathisa ukubambanisa inhlabathi kanye lokuyivikela ekugugudekeni. Phela izihlahla zingaganyulwa izulu lithi nxa lingabuya umhlabathi uthanyeleke uyebuthana ndawonye uthole izilimo seziswabile nanko phela ziyabe zihleli emhlabathini ongela kudla okweneleyo.

Kuqakathekile-ke ukuthi njengezakhamuzi zalelilizwe sibambane izandla ekuthuthukiseni imvelo yethu sigwabe ngayo.

Kungumlandu wethu njalo ukuthi izizukulwane zethu zithole ilizwe leli libukeka njengalokhu lathi salithola lilihle kubokhokho bethu.

Asibambaneni izandla sihlanyele izihlahla inyanga yonke kaMpalakazi ukuze sithuthukise ilizwe lethu.

Related Posts

Akulalwa ngeCardinal X25 koBulawayo

  Nkosilathi Sibanda “Angilayo imbali” Le yiyo ingoma ezabe ihlatshelwa ngesikhathi iqembu lomculo elilodumo kulezinsuku elivela eSouth Africa, iCardinal X25, lithokozisa abalandeli balo ngoLwesihlanu, kwenye ihotela koBulawayo. ICardinal X25 itshintshana…

Ikhefu elitsha iMunhumutapa Day

  Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE usebike ukuba umhlaka 15 Mpandula usezakuba likhefu elisemthethweni elizweni njalo lizabizwa ngokuthi yiMunhumutapa Day, kuqalisa lonyaka. Ilanga leli lihambelana lokuzalwa kukaMongameli Emmerson Mnangagwa, njalo uHulumende uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *